{"id":111903,"date":"2023-08-16T13:49:43","date_gmt":"2023-08-16T13:49:43","guid":{"rendered":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/wlc-article\/migrating-tunsiyansiya-bupaizi-a-mapolitikisi-aa-lwiiyo-lwa-buleza\/"},"modified":"2025-08-22T19:02:38","modified_gmt":"2025-08-22T19:02:38","slug":"tunsiyansiya-bupaizi-a-mapolitikisi-aa-lwiiyo-lwa-buleza","status":"publish","type":"wlc-article","link":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/articles\/nunzu-ali-zisyomwa\/tunsiyansiya-bupaizi-a-mapolitikisi-aa-lwiiyo-lwa-buleza\/","title":{"rendered":"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza"},"content":{"rendered":"<table align=\"center\" bgcolor=\"#ffffff\" border=\"1\" bordercolor=\"#000000\" height=\"44\" style=\"border-collapse:collapse;border:undefined;\" width=\"100%\">\n<tbody>\n<tr>\n<td width=\"100%\">\n<p class=\"indenttext\" style=\"text-align:justify\">Eeci cibalo tacili ca WLC. Eelyo notubelesya zilembedwe aabalembi balaanze lya nkamu, tusimba buyo zyeezyo zyeendelana 100% a Bbaibbele a lusyomo lwesu cino ciindi munkamu ya WLC. Aboobo eezyo zibalo inga zyalanganyigwa kuti nzya nkamu ya WLC. Twakalelekwa kapati amulimo wabalanda ba Yahuwah banjaanji. Pele tatukulwaizyi ndinywe nobeenzuma kutalika kubala zyaalembwa abantu aabo. Eezyo nzibaalemba, twakazigwisya mumalembe eesu nkaambo kanjaanji zililubide akubaa tumpenda. Cintu cuusisya ncakuti tucilangaula mbungano yamilimo iitakwe kampenda. Ikuti konyandidwe nkaambo ka [zibalo\/milumbe] iitali ya WLC, kobikkila maanu ku Tusimpi 4:18. Kuteelela kwesu nkwakuti kasimpe Kakwe kalazyokoloka, eelyo mumuni nuuyaa kumwesya munzila yesu. Tulakayandisya kasimpe kwiinda buumi, nkanko tulavwuntauzya kufumbwa nkokakonzya kujanwa.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"text-align: center;\"><img decoding=\"async\" alt=\"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/tradition-religion-and-theological-politics-citonga.png\" style=\"width: 700px; height: 445px;\"><\/p>\n<p>Kumakani aa lusyomo, yebo utacengwi aa kukazyanzya kwa bucenjezu nokuba kubelesya mulaka uukwelelezya. Tola ciindi cikubwene kuti uvwuntauzye zintu zyoonse lwako omwini. Nobaba ba Bereya bansiku abalo tiibakaide kuzuminizya zintu zyoonse mwaapositolo Paulu nzyaakabaambila, pele \u201cbakavwuntauzya Mangwalo buzuba abuzuba kuti babone naa zyoonse zintu zyakali boobo\u201d (Milimo 17:11).<\/p>\n<p>Imwiyi wa busongo wakaamba kaambo katobela kajatikizya cintu ciyandika kutegwa Bbaibbele lisandululwe munzila ya busongo:<\/p>\n<p>\u201cKupa cibalo cisalauzya kutondezya masimpe nciyanza ciyambukide ciletela mizeezo ya lweeno [mbuli wa kuya \u201ckujulu\u201d kuti wafwa nokuba wa Baleza botatwe. Anze lya Bbaibbele inga kakunooli twaambo tunjaanji nokuba tumpango ooto tusumpauzya kufumbwa cintu cilaansi lya zuba, kusanganya azintu zipyopyonganya. Mubwini, IBbaibbele inga kalili malembe aangulukide, pele talyaangulukide boobo pe. Swebo ncotweelede kuzyiba ncakuti IBbaibbele mbolizulwa ligwasyilila ciga cipedwe.<\/p>\n<p>\u201cImilazyo yeendelezya mizeezo yabusongo ciyaa kuba cintu cakaindi, tunsiyansiya twa lwiiyo lwa nsiku. Kulimvwa kwa mumoyo, kulimvwa kwa mu camba, akubelesya majwi aawongelezya nzintu kanjaanji zipedwa kuba musemo wa ceeco caambwa kuti \u2018mizeezo\u2019 mazubaano. Pele, ikuti naa kakuli notuyandide \u2018kujatisya jwi lya kasimpe munzila iiluleme\u2019 (2 Timoteo. 2:15), swebo tuyokwiiya kuyeeya munzila iiluleme.\u201d<\/p>\n<p>Bamwi bakaamba kuti Bunakristu muzeezo wa busongo kutali, wa bupaizi. \u201cKuswata lwiiyo luzyibidwe cabululeme kuti ndwiiyo lwa busongo, tacili biyo kwiiya ceeco basongo baluulwa bansiku ncibakali kusyoma. Yebo weelede kwiiya kuliyeeyela omwini lwako. Yebo kozumina biyo cintu cimwi ikuti kacilibonya aanga cililuleme kuli nduwe eelyo wamanizya kuciyeeyela. Mpoonya yebo unoobeleka mulimo kuleka biyo kwiiya zya busongo; yebo lwako inga waba musongo.\u201d<sup>1<\/sup> Ooku kulaigwa kubotu cinicini kulajatikizya amu kwiiya lwiiyo lwa buleza.<\/p>\n<table align=\"right\" border=\"0\" cellpadding=\"10\" cellspacing=\"5\" height=\"397\" style=\"margin-left: 10px;\" width=\"202\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"text-align: justify; padding: 7px\">\n<h2 style=\"text-align: left;\"><font color=\"#666666\" face=\"Times New Roman\"><span> \u201cKuswata cabululeme lwiiyo luzyibidwe kuti ndwiiyo lwa busongo, tacili biyo kwiiya ceeco basongo baluulwa nsiku ncibakali kusyoma. Yebo weelede kwiiya kuliyeeyela omwini lwako. Yebo kozumina biyo cintu cimwi ikuti eeco kacilibonya aanga cililuleme kuli nduwe eelyo wamanizya kuciyeeyela. Mpoonya yebo unoocita mulimo kuleka biyo kwiiya zya busongo; yebo lwako inga waba musongo.<\/span><\/font><\/h2>\n<p>\t\t\t<span style=\"text-autospace:none\">Rogers &amp; Baird, <i>Introduction to Philosophy<\/i>, 1981.<\/span><\/p>\n<p align=\"left\"><span><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" alt=\"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza image\" height=\"65\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/vEJ69Asr-quotation-marks-right-1.png\" title=\"\" width=\"80\"> <\/span><font size=\"3\"><span style=\"font-family: Georgia\"><span style=\"font-weight: bold\"><\/span><\/span><\/font><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Kwa myaka iili 1700, icikombelo cakakwelelezyegwa mu kuzangila lusyomo akwiimpana. Basaante batonkomene, bakajatwa mu civwelevwele ca ziiyo zya buleza a mulaka uumvwika kusumpuka pele uutamvwikisyi, zya busongo, kabakwakwalisya kubambulula nsaamuzi zitakonzyi kubambululwa a mabala aakopa kumvwisyisya. Basyaazyibwene bagaminina balisumpula mu kubula busongo kwabo kutanabwenwe, muziindi zyakainda kusyule, bakakwabilila lweeno kwiinda mu kucita zya lunya lwa kukomba mituni. Ncobeni, luzyibo kakwiina busongo a zinkuli a Lwiiyo zilitondezya kubee nkupanuka kubaa maanu.<\/p>\n<p>Isaac Watts, mulembi wa nyimbo uuzyibidwe (\u201cNendalanga A Ciingano,\u201d azimwi), wakati aabo basumpauzya lusyomo lwa Baleza botatwe: \u201cMbubuti zilengwa leza zitakwe nguzu boobu mbozinga zyakumbatila lusyomo lweenzu, lukatazya kumvwisyisya alimwi lupilingene mbuli loolu [ Baleza botatwe], mu kupampanuna kupandulula amu kulikwabilila oomo bantu, nobaba bantu bayiide ncobeni akubaa bulemu baleetezya, kuyaakusweeka akataa kuzwangana a musinze uutagoli? Alimwi hena ooyu muzuukopanya boobu maanu wa Bantu bakkwene botatwe inga wabamba Leza wamasimpe omwe kuti ayandike kuba cibeela cipati mu lusyomwa Bunakristu oolo, ooyo mu Cizuminano Cakale a Cipya, uutondezyedwe munzila yuubauba kapati kuteelela, nokuba ku muntu uutamvwisyisyi kapati?\u201d<sup>2<\/sup><\/p>\n<p>Nkaaka kaambo akamwi aako, nokuba kuti kageme ciiyo ciindene, katondezya mulazyo oomo lusyomo molwiimvwi akuyiisyigwa mu lwiiyo lwa buleza:<\/p>\n<p>\u201cAabo bakali kumuswiilila bayumbyayumbya lusyomo lwakwe oolo awalo ndwaakatambula kuzwa kuli baabo bakali kusyule lyakwe, kusikila buzuba buno, mbweenya a basicikolo mbabainduluka malailile ngobapegwa muzikolo a basyaazyibwene mbobayiisya \u2018yooyo uucibwenene ku mutwe.\u2019 Swebo tweelede kucita cibotu kwiinda waawo&#8230; Mubweende bwa zintu bamayi ba lwiiyo lwa buleza mu zikolo zipati balakazya nokuba kuzonda malengelo aamu Bbaibbele. Pele tacitoli kupasa cikolo ca bupaizi kuti uzyibe kuti Bbaibbele liyiisya malengelo. Mubwini, citola kwiiya cikolo ca bupaizi kuti utambule nzila zilaa mpuwo] zya kupindula Mangwalo.\u201d<sup>3<\/sup><\/p>\n<p>\u201cTweelede kusyomeka ncobeni kuti tuzumine kuti bunji bwa mizeezo tiili mizeezo iiluleme alimwi akuti, tunsiyansiya kuti twatambulwa kakwiina kubuzyilila, inga twayindilizya kuvwumbilila lusyomo.lutaanzi mbuli Yahushua a baapositolo mbwaakayiisya. Kunooli tweelede kubikkila maanu ncaakaamba Canon H.L. Goudge eelyo naakalemba manyongwe aayo aakacitika eelyo muzeezo wa BaGiliki a BaLoma kunze lya BaHebulayo niwaalela atalaa cikombelo.\u2019 Eeco cakali \u2018mafunze mu lusyomo amumilimo,\u2019 kweendelanya aa Canon Goudge, \u2018aayo Cikombelo ngocitakonzyi kupona.\u2019&#8221;<sup>4<\/sup><\/p>\n<p>Mazubaano basicikolo baluulwa inga baamba lusyomo oolu lwa Baleza botatwe luluulwa mpuwo kuti \u201cmusemo wa lusyomo lwesu,\u201d alimwi lweelede kusyomwa kutegwa muntu afutulwe. Mbubuti muntu umwi mbwanga wasyoma \u201cmaseseke\u201d aatakonzyi kumvwisyigwa nokuba kupandululwa? Eeco cakali cintu naba Yahushua nobaba baapositolo ncibatakaambide noliba lyomwe. Bafundisi bamwi batwaambila kuti \u201cnkucibwezela biyo mu lusyomo\u201d \u2014 ino nkusyoma muli ni? Mbubuti muntu mbwanga wasyoma muzeezo wa muntu eelyo Yahuwah Singuzuzyoonse Lwakwe nataambide noliba jwi lyomwe kujatikizya cintu eeco?<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img decoding=\"async\" alt=\"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza image\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/young-african-american-woman-taking-notes.jpg\" style=\"width: 700px; height: 467px;\"><\/p>\n<p>Alimwi, cilakkomanisya, mbubuti yebo mbonga wamvwa Baleza botatwe kabaambwa mu milumbe iikambaukilwa abuleya? Mbubuti aabo \u201cbavwuntauzya\u201d mbobanga baambwa kuti \u201cbalifutukide\u201d ikuti kakwiina caambidwe kuti beelede kusyoma kuti zyotatwe zileelene a comwe akuti zyotatwe kugwisyila comwe zileelene a zyotatwe azimwi zili boobo zijatikizya Mufutuli, \u201csimuzyalwaalikke\u201d ookwa Yahuwah kuti \u201culizyedwe kuzwa kutamani lyoonse\u201d! Ooyu mulazyo waamba kuti muntu umwi weelede kusyoma muli Baleza botatwe kutegwa afutulwe. Kulangikaanga Yahushua, Baapositolo, a bunji bwa bakambausi balaa buyamba, ncibatakaambide cintu cimwi eeco ncobeelede kusyoma ciyandika bwinibwini.<\/p>\n<p>\u201cKunyina sicikolo wa Cizuminano Cipya uunga wataminina kuti lusyomo lwa Baleza botatwe lwakayiisyigwa aa Yahushua nokuba kukambaukwa aa Banakristu bataanzi nokuba kutobelwa cakuliyandila a mulembi wa Cizuminano Cipya naba ni.\u201d<sup>5<\/sup><\/p>\n<p><img decoding=\"async\" alt=\"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza image\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/pit.jpg\" style=\"margin-left: 10px; margin-right: 10px; float: left; width: 400px; height: 300px;\">Langa mu dindi oomo mulwaafumbwa lusyomo oolu. Kobala mbukwaacitika lunya, masendekezya a kuuntuluzya ooko kwakazingulukide mumbalaa kupunga muzeezo wa Baleza botatwe. Kobala bbuku lya mutwe wakuti <i>The Jesus Wars <\/i>lyaalembwa aa Philip Jenkins.<\/p>\n<p>Koiya manyongwe a zisyomwa eezyo zyakali kulela bweendelezi bwa cikombelo citaanzi ooko mizeezo eeyi \u201cmuyaapungilwa.\u201d Kobuzya naa kulyeendelezya kwa bafundisi kulakonzya kwaambwa kuti nkwa \u201cBunakristu.\u201d Koiya muleli uukomba mituni mbwaakakanza kusinikizya kusyoma muli Baleza botatwe.<\/p>\n<p>\u201cKuyandisya kwangu nkwa kweeleba zyoonse mbungano zya bafundisi nkaambo Ime nsyeninga bwene nkamu ya bweendelezi yaazumanana kusikila yaleta cibotu nokuba kubambulula busofwaazi. Kunze lyaboobo, eezi mbungano ziindilizya biyo kupyopyongana\u201d (Gregory waku Nazianzus, mu musela wa 4, kaayinduluka majwi aakwe mu bbuku lya <i>Jesus Wars <\/i>ndyaakalemba Philip Jenkins).<\/p>\n<p>John Calvin, \u201csikubambulula lusyomo,\u201d wakalaa mulandu wa kujaya. Walo wakabona kuti musilisi\/mwiyi wabuleza waci Spanishi uucenjede wakaumpilwa acisamu nkaambo taakali kuyanda kulyeempa lusyomo lwa Baleza botatwe. Lino Calvin uuteempwi wakaba yooyo uukulwaizya lwiiyo lwa buleza mu cibeela cipati ca Bunakristu. Hena bantu bacela masaansa kuzwa kukasanzu ka mamvwa naa nkuyu kuzwa ku lukukwa? Langa Yahushua ncaakaamba, \u201cInywe muyoobazyiba akaambo ka micelo yabo. Hena bantu balatema masaansa kuzwa ku kasanzu ka mamvwa, naa nkuyu kuzwa ku mutubetube na?\u201d (Mateyo. 7:16; Luuka 6:44).<\/p>\n<p>Basyaazyibwene baamba Mangwalo kuti akanyonyoonwa nokuba kupindula kutegwa kugwasyililwe lusyomo lwa tunsiyansiya (langa Bart Ehrman, <i>The Orthodox Corruption of Scripture<\/i>).<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" alt=\"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza image\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/isaac-newton.jpg\" style=\"margin-left: 10px; margin-right: 10px; float: right; width: 400px; height: 516px;\">Mizeezo mipati mbuli Isaac Newton, ooyo Einstein ngwaakali kukkomanina, waakaka Baleza botatwe. Newton wakati, \u201cMumasena aazundaninwa, Ime ndayanda kubweza cintu ncekonzya kumvwisyisya. Nkukalala a kuyubilila kulangilizya kwa mukowa wabantu muzintu zijatikizya bupaizi mobayandisya maseseke alimwi akaambo kaako ncobayandisya ceeco ncobatamvwisyisyi bwinibwini .\u201d<\/p>\n<p>John Milton, sikuyabila alimwi mulembi wa bbuku lyakuti <i>Paradise Lost<\/i>, wakalemba bbuku likazya muzeezo wa Baleza botatwe (<i>Last Thoughts on the Trinity<\/i>). Eelyo bbuku talininga bonwa antangalala. Malembe ookwa Isaac Newton aajatikizya ciiyo eeci, aalo taakonzyi kujanwa. Bamwi balupatipati balaa mizeezo mbuli bwa John Locke tabakonzyi kuswaanganya muzeezo wakuti Yahuwah ubambidwe aa Baleza botatwe mumubili omwe kababelesya twaambo nokuba busongo.<\/p>\n<p>Dr. W.R. Matthews (1940): \u201cKweelede kuzuminwa abantu boonse balaa <b>maanu maubauba muluzyibo lwa misela <\/b>ikuti lusyomo lwa Baleza botatwe, mbuli lusyomo, tiilwakali cibeela ca mulumbe mutaanzi. Mwaapositolo Paul taakaluzyi alimwi naatakamvwisyisya ncaayiminina mabala aabelesyedwe mu lwiiyo lwa buleza aawo Cikombelo mpucakazumina kwiimina.\u201d<sup>6<\/sup><\/p>\n<p>Ooyandwa oobala, hena Yahuwah inga wabamba nzila ya lufutuko kuti ibe \u201cmaseseke\u201d aatamvwiki? Ikuti Yahushua kali wakaboola kuzyootutondezya nzila, nkaambo nzi ncicaatola myaanda-myaanda ya myaka ya kukazyanya kusikila eeyo \u201cnzila\u201d niyakaambilizyigwa ku Chalcedon (451 AD) mumulaka uutakonzyi kumvwugwa alimwi uutamvwiki kubaa maanu? Ooyu Mulumbe ngo Mulumbe wa Makani mabotu, mbube makani mabotu inga taakonzya kumvwugwa na? Tola ciindi kupaila, kuswata akuyeeyela majwi ookwa Mozesi, Yahushua, nokuba Paulu, Petulo, a Johane kakwiina kusoleka kubabamba aanga baamba cintu cimbi kwiinda ceeco caambwa mu majwi maubauba mbuli mbwaalembedwe. Maanu nzi aasalazyidwe yebo ngojana mu kuyiisya kwabo kujatikizya ciimo ca Yahuwah aca Yahushua?<\/p>\n<p>Utawidi mukooze kakuzumizya kampango keenzu kuti \u201ckasandululwe\u201d kwaamba cimbi cilibonya kale kuti cilakazyanya a Mangwalo amwi woonse. Yahuwah waakanana munzila iisalala, kutali mumaambila mbali nokuba mu maseseke, alimwi Walo wakalyaambilizya Lwakwe kuti NGUMWI uusetekene. Mulazyo ookwa Yahushua, ooyo wiinduluka cilembedwe mu Bbaibbele lya ciHebulayo, ngo mulazyo weelede kulamatilwa.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img decoding=\"async\" alt=\"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza image\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/studying-doctrine.jpg\" style=\"width: 700px; height: 467px;\"><\/p>\n<p>\u201cKoswiilila, O Isilayeli: <b>Mwami wesu Yahuwah ngu Simalelo omwe<\/b>\u201d (Ciibalusyo. 6:4).<\/p>\n<p>\u201cYahushua wakamwiingula wakati, \u2018Imutaanzi akataa milawo ngwakuti, \u201cKoswiilizya, O Isilayeli; <b>Mwami wesu Yahuwah ngu Simalelo omwe<\/b>\u201d (Maako 12:29).<\/p>\n<p>\u201cOobu mbobuumi buteeli, kuti bakuzyibe Yebo, <b>O Leza wamasimpe olikke<\/b>, a Yahushua Messiah, ooyo ngookatuma\u201d (Johane 17:3).<\/p>\n<p>Taata <b>\u201cngumwi alimwi ngo Leza wamasimpe alikke.\u201d<\/b><\/p>\n<p><b>Yahushua ngo mwanalumi Messiah, mutumwa ookwa Yahuwah alimwi ngu Adamu wabili (1 Timoteo. 2:5; Malakayi. 2:10).<\/b><\/p>\n<p>\u201cYahushua wakati, \u2018Ime ndaunka kuli Taata a Taata wenu; akuli<b> Yahuwah wangu, a Yahuwah wenu<\/b>\u201d (Johane 20:17). <b>Yahushua ulijisi Leza wakwe.<\/b><\/p>\n<p>\u201cPele swebo Tunisia buyo <b>Leza omwe, Taata, <\/b>ooyo wakalenga zyoonse alimwi uuli ngotuponena. Alimwi tujisi Mwami omwe Yahushua Messiah. Kwiindila mulinguwe Yahuwah wakalenga zyoonse, alimwi swebo tulapona nkaambo kanguwe.\u201d1 Bakolinto: 8:6<\/p>\n<p><b>Leza Omwe \u2014 Taata<\/b>.<\/p>\n<p>\u201c<b>Leza a Taata wa Mwami wesu Yahushua Messiah, <\/b>ooyo uulelekedwe kukabe kutamani\u201d (2 Bakolinto. 11:31). <b>Yahushua ulaa \u201cLeza a Wisi<\/b>.\u201d<\/p>\n<p>\u201cAalelekwe <b>Leza a Taata wa Mwami wesu Yahushua Messiah<\/b>\u201d (BaEfeso. 1:3). <b>Yahushua ulaa \u201cLeza a Wisi.\u201d<\/b><\/p>\n<p>\u201c<b>Leza Omwe Wisi wa boonse<\/b>, uuli atalaa zyoonse, amuzintu zyoonse, amuli ndinywe nyoonse\u201d (BaEfeso. 4:6).<\/p>\n<p>\u201cNkaambo kuli buyo <b>Leza omwe, <\/b>a mwiiminizi omwe akataa Yahuwah a bantu, <b>imwaalumi Yahushua Messiah<\/b>\u201d (1 Timoteo. 2:5). <b>Yahushua \u201cmwaalumi,\u201d \u201cMwanaa Yahuwah\u201d alimwi \u201cMwanaa Muntu\u201d <\/b>(Luuka 1:26-35).<\/p>\n<p>\u201cAalelekwe <b>Leza a Wisi wa Mwami wesu Yahushua Messiah <\/b>ooyo&#8230;wakatupa kuzyalululwa kuti tube aalulangilo lwini-lwini mububuke bwa Yahushua Messiah kuzwa kubafu.\u201d (1 Petulo 1:3). <b>Yahuwah taakali kukonzya kufwa<\/b>.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" alt=\"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza image\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/robert-g-ingersoll.jpg\" style=\"margin-left: 10px; margin-right: 10px; float: left; width: 300px; height: 397px;\">Eeci citobela nkusola \u201ckusandulula baleza botatwe\u201d kwa Robert G. Ingersoll kuzwa mu 1897:<\/p>\n<p>\u201cMbombubo kwaambidwe kuti Taata ngu Leza, akuti Leza Mwana a Leza Muya Uusalala, akuti aaba botatwe babamba Leza omwe. Kweendelanya a tebule lya saamuzi, kuti wayungizya comwe ziindi zyotatwe ulajana zyotatwe, alimwi zyotatwe kuyungizya ciindi comwe ncintu comwe, alimwi kweendelanya a kugwisyila munzila ya bulemu bwa kujulu, ikuti twagwisyila zyobile kuzwa muli zyotatwe, kulacaala zyotatwe. Inzila ya kusanganya ayalo njeenzu. Ikuti twasanganya zyobile kuli comwe tulajana comwe. Omwe-omwe uli lyeelene lwakwe mwini akweelana kuli bamwi bobile. Kunyina cininga bede; kunyina cinga cainda waawo kufubaala cinicini akuzilaika mbuli lusyomo muli Baleza botatwe. Mbubuti mbocikonzyeka kutondezya kuti nkobali Baleza botatwe? Hena cilakonzyeka kuti muntu susu ooyo wakazyalwa ciindi comwe, kuti amvwisyisye mbobapona baleza botatwe, omwe-omwe keelene kuli botatwe?<\/p>\n<table align=\"right\" border=\"0\" cellpadding=\"10\" cellspacing=\"5\" height=\"397\" style=\"margin-left: 10px;\" width=\"202\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"text-align: justify; padding: 7px\">\n<h2 style=\"text-align: left;\"><span style=\"text-autospace:none\"><span style=\"text-autospace:none\"><font color=\"#666666\" face=\"Times New Roman\"><span> Ibbala lya \u201cbotatwe\u201d kunyina mu kampango ka Bbaibbele molijanwa kalijatikizya Yahuwah. \u201cKuli biyo Leza omwe, a mwiiminizi omwe akataa Yahuwah a bantu, imwaalumi Yahushua Messiah\u201d (1 Timoteo. 2:5).<\/span><\/font><\/span><\/span><\/h2>\n<p align=\"left\"><span style=\"text-autospace:none\"><span style=\"text-autospace:none\"><span><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" alt=\"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza image\" height=\"65\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/vEJ69Asr-quotation-marks-right-1.png\" title=\"\" width=\"80\"> <\/span><font size=\"3\"><span style=\"font-family: Georgia\"><span style=\"font-weight: bold\"><\/span><\/span><\/font><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Koyeeya umwi akataa bantu aaba kuti ngu wisi wa umwi akati kabo, alimwi koibaluka kuti umwi wabo muntu mucisela cisyoonto alimwi ngu Leza cakumaninina, alimwi koyeeyela watatu kuti wakazyila muli bobile akati kabo, mpoonya uyeeyele boonse botatwe kuti ngumwi. Koyeeyela kuti Taata wakazyazya [wakaleta mu buumi] Mwanaakwe, Taata wakacili alikke, mpoonya Muya Uusalala niwakazyila muli Taata a Mwana, Taata wakacili alikke \u2014 nkaambo kunyina pe nikwakali, alimwi kunyina nokuyooba, Leza omwe. Aciindi eeci, kuunguma kwaindilizya kusikila mpoceela, kucinyina cinga caambwa pele biyo kuti: \u2018Atupaile.\u2019&#8221;<\/p>\n<p>Aabo batanda basyomi akutaminina kuti umwi weelede kusyoma lusyomo lwa Baleza botatwe kuti afutulwe batanga nkondo kulwana \u201cLeza Omwe a Wisi wa Mwami wesu Yahushua Messiah,\u201d kunyina pe mu Mangwalo aakayoyelwa moza mpokwaambwa bbala lijatikizya Baleza botatwe. Ibbala lyakuti \u201cbotatwe\u201d talijanwi mu kampango ka Bbaibbele kalyaambilizya Yahuwah.<\/p>\n<p>\u201cKuli Leza omwe, a mwiiminizi omwe akataa Yahuwah a bantu, imwaalumi Yahushua Messiah\u201d (1 Timoteo. 2:5).<\/p>\n<p>\u201cSaa tatujisi Taata omwe na? Hena tali Leza omwe wakatulenga toonse na? Nkaambo nzi ncotupenzyanya boobu umwi amunyina cakuti twasofwaazya cizuminano ca bamatata?\u201d (Malakayi 2:10).<\/p>\n<hr>\n<p><sup>1<\/sup> Rogers a Baird, <i>Introduction to Philosophy<\/i>, 1981.<\/p>\n<p><sup>2<\/sup> William G. Eliot, <i>Discourses on the Doctrines of Christianity, <\/i>Boston: American Unitarian Association, 1877, pp. 97, 100.<\/p>\n<p><sup>3<\/sup> John Morris, <i>The Young Earth, <\/i>Master, p. 120, 124.<\/p>\n<p><sup>4<\/sup> Anthony Buzzard, <i>Who Is Jesus?<\/i><\/p>\n<p><sup>5<\/sup> Dr. A.T. Hanson, Silutwe Mwiyi wa Buleza, Cikolo cipati ca Hull, <i>The Image of the Invisible God<\/i>, SCM Press, 1982.<\/p>\n<p><sup>6<\/sup> W.R. Matthews (Mufundisi waku At. Paulu), <i>God in Christian Thought and Experience.<\/i><\/p>\n<p>Eeci ncibalo citali ca-WLC cakalembwa aaba Keith Relf.<\/p>\n<p>Twakagwisya mucibalo citaanzi mazina aabakomba mituni ngobayita Taata a Mwana, akubikka mucibaka cangawo mazina mataanzi ngubaapedwe. Kuyungizya waawo twakajokolosya mutumpango ntotulembulude akubikka mazina aa Taata a Mwana, mbuli mbwaakalembedwe kutaanguna abalembi bamu Bbaibbele bakayoyelwa moza. Nkamu ya-WLC<\/p>\n","protected":false},"featured_media":106985,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"class_list":["post-111903","wlc-article","type-wlc-article","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","wlc-article-category-nunzu-ali-zisyomwa","wlc-content-directory-the-binitarian-trinitarian-error"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v26.7 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza - Worlds Last Chance<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza - Worlds Last Chance\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Eeci cibalo tacili ca WLC. Eelyo notubelesya zilembedwe aabalembi balaanze lya nkamu, tusimba buyo zyeezyo zyeendelana 100% a Bbaibbele a lusyomo lwesu cino ciindi munkamu ya WLC. Aboobo eezyo zibalo inga zyalanganyigwa kuti nzya nkamu ya WLC. Twakalelekwa kapati amulimo wabalanda ba Yahuwah banjaanji. Pele tatukulwaizyi ndinywe nobeenzuma kutalika kubala zyaalembwa abantu aabo. Eezyo nzibaalemba, [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Worlds Last Chance\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-08-22T19:02:38+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/tradition-religion-and-theological-politics-citonga.png\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1280\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"814\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/png\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"10 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/\",\"url\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/\",\"name\":\"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza - Worlds Last Chance\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/tradition-religion-and-theological-politics-citonga.png\",\"datePublished\":\"2023-08-16T13:49:43+00:00\",\"dateModified\":\"2025-08-22T19:02:38+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"to-ZM\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"to-ZM\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/tradition-religion-and-theological-politics-citonga.png\",\"contentUrl\":\"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/tradition-religion-and-theological-politics-citonga.png\",\"width\":1280,\"height\":814},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Articles\",\"item\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website\",\"url\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/\",\"name\":\"Worlds Last Chance\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"to-ZM\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza - Worlds Last Chance","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza - Worlds Last Chance","og_description":"Eeci cibalo tacili ca WLC. Eelyo notubelesya zilembedwe aabalembi balaanze lya nkamu, tusimba buyo zyeezyo zyeendelana 100% a Bbaibbele a lusyomo lwesu cino ciindi munkamu ya WLC. Aboobo eezyo zibalo inga zyalanganyigwa kuti nzya nkamu ya WLC. Twakalelekwa kapati amulimo wabalanda ba Yahuwah banjaanji. Pele tatukulwaizyi ndinywe nobeenzuma kutalika kubala zyaalembwa abantu aabo. Eezyo nzibaalemba, [&hellip;]","og_url":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/","og_site_name":"Worlds Last Chance","article_modified_time":"2025-08-22T19:02:38+00:00","og_image":[{"width":1280,"height":814,"url":"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/tradition-religion-and-theological-politics-citonga.png","type":"image\/png"}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"10 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/","url":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/","name":"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza - Worlds Last Chance","isPartOf":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/tradition-religion-and-theological-politics-citonga.png","datePublished":"2023-08-16T13:49:43+00:00","dateModified":"2025-08-22T19:02:38+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/#breadcrumb"},"inLanguage":"to-ZM","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"to-ZM","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/#primaryimage","url":"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/tradition-religion-and-theological-politics-citonga.png","contentUrl":"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/tradition-religion-and-theological-politics-citonga.png","width":1280,"height":814},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/winds-of-doctrine\/tradition-religion-and-theological-politics\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Articles","item":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Tunsiyansiya, Bupaizi, a Mapolitikisi aa Lwiiyo lwa Buleza"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website","url":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/","name":"Worlds Last Chance","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"to-ZM"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/wlc-article\/111903","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/wlc-article"}],"about":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/types\/wlc-article"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=111903"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/media\/106985"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=111903"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}