{"id":110016,"date":"2015-12-09T02:06:52","date_gmt":"2015-12-09T02:06:52","guid":{"rendered":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/wlc-article\/migrating-bajesuiti-nyika-ya-ciimo-ca-bbola-bumpelenge-bwiinda-zyoonse\/"},"modified":"2025-08-21T17:38:13","modified_gmt":"2025-08-21T17:38:13","slug":"bajesuiti-nyika-ya-ciimo-ca-bbola-bumpelenge-bwiinda-zyoonse","status":"publish","type":"wlc-article","link":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/articles\/cishinshimi-ca-ciindi-camamanino\/bajesuiti-nyika-ya-ciimo-ca-bbola-bumpelenge-bwiinda-zyoonse\/","title":{"rendered":"BaJesuiti, Nyika ya ciimo ca Bbola: Bumpelenge Bwiinda Zyoonse!"},"content":{"rendered":"<table align=\"center\" bgcolor=\"#ffffff\" border=\"1\" bordercolor=\"#000000\" height=\"44\" style=\"border-collapse:collapse;border:undefined;\" width=\"100%\">\n<tbody>\n<tr>\n<td width=\"100%\">\n<p class=\"indenttext\"><b><u><\/u><\/b><\/p>\n<p class=\"indenttext\"><b>December 31, 2022<\/b><\/p>\n<p class=\"indenttext\">Twaleka kusyoma kuti Poopo Francis ngo Mwami wa lusele mu cishinshimi. Nokuba boobo, tucizumanana kusyoma kuti bami\/malundu aali ciloba mbaa poopo bali ciloba, lino kusanganya antoomwe a Poopo Benedict XVI uufwide kali mwami wa ciloba. Ooku kucinca mukuteelela kwesu kwakaboolela mu luzyibo lwa zintu ziyoocitika kumamanino nzyaakaambilizya Ezekiya. Yahuwah aakulesyelela canguzu akunyonyoona impi zya Russia, Turkey, a Iran mumalundu aa Isilayeli, Isilayeli uyootola myaka ciloba [Ezekiya 39:7] kubungila zilwanyo zya lumamba luyookomwa. Atweezyeezye lino kuti twayungizya kuli ceeci ciindi ciyandika kuti cisi ca Russia cikamaninizye kunyonyoona cisi ca Ukraine akupwanyangula mbungano ya NATO. Kuti caba boobo tunoolangila ciindi cilamfu kwiinda myaka eeyo poopo Francis njaceelede kulela.<\/p>\n<p class=\"indenttext\">Kuyungizya waawo, kaambo kali mu [Ciyubunuzyo 17:11] aako kapandulula kuti &#8216;wa Lusele ngumwi akataa bali ciloba&#8217; kalatukopa. Cimwi ciyeeyelwa mu mpasulula balozi ya bulemu eeyi ncakuti ambweni ooyo poopo uutobela Francis unooli daimona lilicengeezya kuba Poopo John Paul II. Ikuti eeco cacitika , inga busanduluzi bwayelela kuti mwami wa Lusele ngumwi akataa bali ciloba. Aboobo Poopo Francis Mwami uuzuzika biyo ciindi nkaambo tali umwi akataa bali ciloba. Ncintu ca maanu kuti ciseese cilipeekezya kuba John Paul Ii cicilelema nkaambo nyika yoonse tiilibambide kubona zintu ziyoovwundumuka mumasena manjaanji, eezyo ziyoomanina mu kuboola kwa Yahushua.<\/p>\n<p class=\"indenttext\">Tulangila cakutontomana kuboola kwa Yahushua kuzyoolela masi aanyika kuzwa Ku Jelusalema. Pele tatukonzyi kubinzya mulongo wa ciindi cokwa Yahuwah pe.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p> <\/p>\n<h3 align=\"center\"><font color=\"#ff0000\"><strong> <br \/>\nKutobezyanya bweende bwa zintu mbozicitika munyika, makanze ncozicitika eezyo zintu, zyoonse zitondeka munwe ba Jesuiti kuti mbabali kumbelaa lucengo lwa ciimo mbwiilengedwe nyika \u2013 koonse ooku nkubambila mizeezo ya buleya kuti bakeenwe citaambiki kuciindi camamanino. <\/strong><\/font><\/h3>\n<p class=\"MsoBodyText\">\n<strong><font size=\"4\">Kupelengusya. <\/font><\/strong>Eeli bbala lyakaduma akubaa mpuwo kapati mumyaka yainda iili 20 nokuba kusikila munsaa myaka eeyo. Nkobuli bumboni bunjaanji butondezya zintu zya masendekezya eezyo bantu banji nzyobalanganya kuti tazikwe mulimo kumwi kabati, ootu ntwaambo <i>tuzwide mizeezo<\/i> yabuyanga.<em> <\/em>Pele aabo bantu nobabinda kukazya bumboni bwamusyobo ooyo kuti ncintu cilicitikila mbuli cilengwa leza kakwiina muntu uucicita, nokuba kutamauka kuti manjezyeezya buyo, balayimpya kapati kulangisya kaambo komwe: eelyo nokuli bumboni bukkwene butondezya caantangalala muzeezo umwi, oobo bumboni bulasumpulwa akuleka kwiide kuba muzeezo wamumutwe buyo, akubaanga cintu cikonzya kucitika masimpe. Ambweni bulakonzya kuba cintu cilangilwa kucitika ncobeni. Mpoonya mukuya kwa ciindi kuya kumamanino, inga oobo bumboni bwatalika kulanganyigwa aanga masimpe ncobeni.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kuli bumboni bumwi bugambya bujatikizya mbungano ya baJesuiti kuti mbabaingene kumbele mubumpelenge bwakucenga misela minjaanji kuzwa kaindi kumyaka yansiku kusikila sunu. Eeci cibalo citobelezya mukondo wa <a href=\"https:\/\/www.worldslastchance.com\/citonga\/view-video\/2405\/maseseke-aa-bukatolika.html\">milimo yabugwebenga ampuwo njibaajisi yakusinikizya<\/a> bantu, akutondezya ba Jesuiti mbobasolwede kumbele kuyambukizya lweeno lutaambiki oolu. Makanze aabo akali aakuungula bantu maanu akucengulula mizeezo yabo kweendelanya mbobateelela ciimo cini mbwiibambidwe nyika, ambobeelede kulemekezya nguzu zya Bbaibbele, kulanganya mulengalenga abulemu bwa cuuno ca Mulengi wa zilengwe zyoonse. Ooku kweena nkokubambila bantu ba buleya kuti bakacengwe citaambiki mukaindi kasyoonto mulucengo luyoomvwika akubaa mpuwo atalaa nyika muciindi ca <a href=\"https:\/\/www.worldslastchance.com\/citonga\/view-video\/1511\/kulwanwa-madaimona-maawe-wakutaanguna.html\">mweembo wasanu<\/a> \u2013 maawe mutaanzi, mweembo wakashinshimwa mu Ciyubunuzyo 9.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Zimwi ziindi oobu bumboni bulalibonya kumuntu kakwiina kuvwuntauzya. Nokuba boobo, oobo bumboni buliyubununa kakwiina kuvwuntauzya, bulakonzya kuzula mizeezo yamuntu, aboobo tabweelede kusiigwa kumbali pe. Kweendelanya ambwaakaamba umwi mubetesi wakaindi:<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Kwaamba cakugantauka, kuli misyobo yobile ya bumboni; bumboni bugaminina abumboni buliyubununa kakwiina muntu uuvwuntauzya. Bumboni bugaminina ncikonkezyo ca kamboni ooyo wakaliko nicaacitika cintu, ooyo wakalibonena ameso aakwe kacicitika cintu, naakacimvwa, anaakacicita. <em>Bumboni buliyubununa kakwiina kuvwumtauzya, mbumboni butagaminini kulibonya, nkokuti, oobo mbobumboni yebo mokonzya kujana kuti kuli kasimpe kamwi kaliko nkotana swaanganya, nokuba kuti kakamvwugwa kale kasimpe aako mubumboni bugaminina. Kunyina mulawo waandaanya cikkelo ca bulemu akataa bumboni bugaminina kulibonya abumboni buliyubununa kakwiina muntu uuvwuntauzya<\/em>; mulawo ulazumizya kuti yebo ubikkile maanu kumisyobo ya bumboni yobile eeyi \u2026<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\"><em>Kunyina kaambo kakuuntuluzyila bumboni bumwi nkaambo buyo kakuti kunyina bbuku lilembedwe lyaambilizya cintu eeco nokuba muntu uupa bumboni buyubunuka kakwiina kuvwumtauzya<\/em>. \u2026 Mubwini, bumboni bulibonya kakwiina muntu uugwasyilila, bulakonzya kukosozya makani mbweenya mbuli cikonkezyo ca bakamboni bapa bumboni nkaambo bakalibonena nicaacitika cintu. Aboobo, bumboni buliyubununa bweelede kupegwa mukaambo aako <em>nkobuzyigwa mubuzyo wakuti utondezye masimpe nokuba zintu zinjaanji zili masimpe<\/em>. Yebo kotaninga sala cakwaamba, nkokali kale kasimpe kakatondezya twaambo twa bumboni buliyubunukila, yebo weelede kulangisya bumboni boonse akubweelanya camaanu woonse aakkwene kakwiina cikunyonganya nokuba muntu uukusungilizya mizeezo.<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">1<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"indenttext\"><sup><\/sup><\/p>\n<hr style=\"width: 100%\">\n<blockquote>\n<p class=\"indenttext-left\"><font color=\"#3366cc\">\u201cMukubeja kupati lyoonse kuli masimpe aaliko aasyoonto buyo; nkaambo makamu aabantu\u2026alacegwa cakufwambaana mukubeja kupati kutaambiki kwiinda mukweenwa aasyoonto buyo, nkaambo abalo lwabo bantu balizyibide kale kubeja aasyoonto mutwaambo tubajatikizya pele inga bafwa nsoni abweemya kuti baindilizya kutalika kubeja citaambiki. Inga tiiwanjila mumaanu aabo muzeezo wakuti batalike kubejesya boobo, aboobo inga tiibasyoma kuti inga kunooli muntu umwi wakalibbakamuna akutalika kubeja boobo mukuyanda buyo kuti apelengusye kasimpe munzila yamasampu aali boobo.<\/p>\n<p>\u201cNokuba kuti ooto twaambo tutondezya masimpe eeni kuti twaletwa antangalala kumizeezo yabo, balo inga kabacidonaika akuleelaleela kumwi kabacizumanana kuti ambweni kucili bupanduluzi bumbi kuleka masimpe aayo ngobamvwa akutondezyegwa. Nkaambo ooko kucenga kutakwe mulemeko lyoonse kusiya mukondo akataa bantu bateelezya, nokuba kuti kabonwa akutondezyegwa mbokubede bubeji; aaka nkakaambo kapati boonse babeji baluulwa munyika nkobazyi kabotu abaabo boonse bakamantene akubikka mitwe yabo antoomwe kuti balengelezye makani aakubejela buleya.\u201d<\/p>\n<p>(Adolf Hitler, Mein Kampf, Vol. 1, Ch. X.)<\/font><font color=\"#3366cc\"><\/font><\/p>\n<\/blockquote>\n<hr style=\"width: 100%\">\n<p class=\"MsoBodyText\">Muzeezo wakuti nyika ibambidwe mbuli bbola, muzeezo uutanatondezyedwe antangalala pele ncintu cimwi bantu boonse ncobasyoma munyika yoonse. Nkubeja kwinikwini kutaambiki kwakabaa mpuwo, alimwi kuciyaa kumvwugwa kuzwa kuzyalane eeli kuya kumusela uulya. Kufumbwa muntu uusola kubuzya mubuzyo wakuti naa nyika ibambidwe mbuli bbola, mpoonya aawo muntu ooyo nkunongwa akufubaazyigwa. Vladimir Lenin wakalibonena mwini kuti: \u201cKuti cintu cakubeja camvwugwa ziindi zinjaanji inga mukuya kwaciindi catalika kumvwikaanga masimpe.\u201d<\/p>\n<table align=\"right\" border=\"0\" cellspacing=\"15\" height=\"253\" width=\"275\">\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\"><img decoding=\"async\" alt=\"Nyika iipapalele (cifwanikiso ca muzeezo uutaluleme wakuti zintu zilakulumbuka kumagolelo aanyika)\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/flat-earth-falls-wrong-idea-resized.jpg\" style=\"margin-left: 0px; border-width: 0px; border-style: solid; width: 450px; height: 300px;\" title=\"Flat Earth (erroneous mental image of things falling off the edge)\"><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center; font-size: 11px\"><strong><font color=\"#6699cc\"> <\/font><\/strong><\/p>\n<p><strong><font color=\"#6699cc\">Kufumbwa kuti muntu waamba majwi aakuti \u201cnyika iipapalele,\u201dooyo uswiilizya nkugwagwamuka kuseka. Cintu ncayeeyela cilubide mpeenya aawo nca musena mupati, oomo kuti muntu katalibamide nayendeenda, inga waakukulumbuka kumagolelo aanyika.<strong><font color=\"#6699cc\"><\/font><\/strong><\/font><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kunyina pe eeco mpocizwidilide kulibonya caantangalala mbuli mu lusyomo lwakuti nyika ibambidwe aanga ndibbola, iyaa kupilamuka mumweenya wakujulu akuzinguluka zuba\u2014alyalo zuba kaliyaa kufuuma kubalika mumulengalenga kwa zyuulu zya makkilomita muwoola lyomwe. Kufumbwa muntu uubbamuna mulomo kwaamba kuti \u201cnyika ilipapalele,\u201d boonse baswiilizya munsi lyakwe nkugwagwamuka kuseka muntu ooyo. Ono mumaanu aabo cifwanikiso (cilubide) ncobayeeyela aabo bantu baseka nca musena uubandalele, oomo kuti muntu taacenjela kulangisya nayaa bweenda inga waakusika kugolelo kugoko akukulumbukila kuwa muluwo.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Inkamu ya WLC yakutamba sunu yebo mukwesu kuti utule ansi muzeezo wakweezyeezya kwako nkosyoma kuti nyika ibambidwe mbuli bbola. Kobala kabotu-kabotu ulimvwide omwini bumboni bwa nyika iivwunikidwe kunsaa mweenya wajulu, kayiimvwi nji alimwi <i>kiitazinguluki <\/i>zuba pe.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Aaya makani aatalikila kumuntu omwe buyo; ooyo ngu\u2026<strong><\/strong><\/p>\n<h2><strong>Nicolaus Copernicus<\/strong><\/h2>\n<p class=\"MsoBodyText\">Copernicus ulizyibidwe kuti nguwaasungilizya muzeezo mupya wiimpene wa bubambe bwa nyika. Kataninga zyalwa Copernicus, bunji bwabasongo baansi aano bakayiide, bakali kusyoma kuti <a href=\"http:\/\/www.polaris.iastate.edu\/EveningStar\/Unit2\/unit2_sub1.htm\" target=\"_blank\">nyika iipapalele yakazingulukidwe mweenya wakujulu<\/a>. Copernicus wakasungilizya kuti, <em>izuba,<\/em> kuleka nyika, ndilyakali akataa mweenya wakujulu mpoonya <a href=\"http:\/\/www.polaris.iastate.edu\/EveningStar\/Unit2\/unit2_sub2.htm\" target=\"_blank\">nyika yakali kuzinguluka mumbalaa zuba eelyo<\/a>. Ooyu ngomuzeezo ngotuyiisyigwa muzikolo zya mazubaano, pele <a href=\"http:\/\/www.universetoday.com\/32607\/geocentric-model\/\" target=\"_blank\">kasimpe keni kataanzi<\/a> akalo kakasowelwa atalaa mulwi wa zintu zyakasoogwa mumisela yakainda.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Bunji bwabantu balizyi kuti <a href=\"https:\/\/www.history.com\/topics\/galileo-galilei\" target=\"_blank\">Galileo Galilei<\/a> wakasubulwa aBakatolika baku Loma kakwiindide buyo mwaanda wamyaka kuzwa naakafwide Copernicus, nkaambo wakali kusumpula mizeezo yokwa Copernicus. Wakatamikizyigwa akupegwa mulandu wa kuzangila bupaizi bwa cikombelo, mpoonya Galileo wakasungilizyigwa kuti asulaike lusyomo ndwaakajisi alimwi wakaangwa kakkede amunzi wakwe myaka iili fuka yakacaalizya mubuumi bwakwe. Nokuba boobo, bunji bwabantu, cintu ncobatazyi cili mutwaambo tutobela ansi ooto tulaa makani mapati:<\/p>\n<table align=\"left\" border=\"0\" cellspacing=\"15\" height=\"0\" width=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\"><img decoding=\"async\" align=\"\" alt=\"Nicolaus Copernicus, 1473-1543\" border=\"0\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/nikolaus-kopernikus-resized-1.jpg\" style=\"margin-left: 0px\"><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center; font-size: 11px\"><strong><font color=\"#6699cc\"> <\/font><\/strong><\/p>\n<p><strong><font color=\"#6699cc\">Nicolaus Copernicus, 1473-1543<\/font><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<ol>\n<li class=\"MsoBodyText\" style=\"margin-top:0in; margin-right:0in; margin-bottom:.0001pt\"><span style=\"tab-stops:list .5in left 1.5in\"><span style=\"position:relative\"><\/span>Copernicus wakali mubelesi mucibeela Catatu mu St. Dominic. Eelyo naakali kulombozya kubelekela cikombelo, akataa zintu zimwi, wakayiya lwiiyo lwa kusonda kabelesya nyenyezi akwiiya lwiiyo lwa zilengwa leza zili mumweenya wa julu.<\/span><\/li>\n<li class=\"MsoBodyText\" style=\"margin-top:0in; margin-right:0in; margin-bottom:.0001pt\"><span style=\"tab-stops:list .5in left 1.0in\"><span style=\"position:relative\"><\/span>Nokuba kuti kuli ma\u014bunu\u014bunu aazumanana kwaamba kuti kunyina pe Copernicus naakanjila mulimo wa bupaizi, wakali mubelesi mucikombelo alimwi taakakwata mukaintu pe. Kuyungizya waawo, \u201cmasimpe kuti mu 1537 Mwami Sigismund waku Poland wakalisaina antoomwe abamwi bone kuti anjile mulimo wakukkala cuuno catakajisi mupaizi ku Ermland; eeco ncintu cimvwiikaanga cakacitika ncobeni, ambweni aakale mubuumi bwakwe, wakanjila mulimo wa bupaizi.\u201d<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">2<\/span><\/span><\/sup><\/span><\/li>\n<li class=\"MsoBodyText\" style=\"margin-top:0in; margin-right:0in; margin-bottom:.0001pt\"><span style=\"tab-stops:list .5in left 2.0in\"><span style=\"position:relative\"><\/span>Eelyo naakabuzyililwa kuti ape malailile aajatikizya kubambulula kkalenda, kutaanguna Copernicus wakamamanya akugantaganta kwiingula, pele mukuya kwa mazuba wakalemba magwalo ongaye kuli Poopo Paul III, aayo magwalo akajisi zintu nzyaakali kulangilizya ameso aakwe mumulengalenga. \u201cKakwiindide myaka makumi ciloba, eezyo nzyezintu zyakabelesyegwa kubamba musemo wa kkalenda lina Gregory.\u201d<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">3<\/span><\/span><\/sup><\/span><\/li>\n<li class=\"MsoBodyText\" style=\"margin-top:0in; margin-right:0in; margin-bottom:.0001pt\"><span style=\"tab-stops:list .5in left 2.0in\"><span style=\"position:relative\"><\/span>Kwaciindi cilamfu, Copernicus waakaka kusimba zintu zya kusyoma muzeezo wakuti mweenya wajulu ujisi zuba akati. Kumamanino mu 1531, walo wakasimba kapepa kafwaafwi buyo, kaambilizya muzeezo wakwe muzibeela zili ciloba. Kuzwa muzibeela eezyo, kwakamvwika mpuwo mpati yakamwayikizyanya kufwambaana.<\/span><\/li>\n<li class=\"MsoBodyText\" style=\"margin-top:0in; margin-right:0in; margin-bottom:.0001pt\"><span style=\"tab-stops:list .5in left 2.0in\"><span style=\"position:relative\"><\/span>Kakwiindide myaka yobile, Albert Widmanstadt wakaambilizya mulumbe uusimpidwe mumuzeezo ookwa Copernicus kunembo lya Poopo Clement VII; mpoonya wakapegwa bulumbu nkaambo kamulumbe ooyo.<\/span><\/li>\n<li class=\"MsoBodyText\" style=\"margin-top:0in; margin-right:0in; margin-bottom:.0001pt\"><span style=\"tab-stops:list .5in left 2.0in\"><span style=\"position:relative\"><\/span>Mu 1536, Kkadinalo Schonberg, ooyo wakali Bbishopo ku Capua, wakasungilizya Copernicus kuti amaninizye kusimba muzeezo wakwe woonse, nanka kuti, asimbe cibeela cimwi eeco ba Kkadinalo ncibakali kuyanda kuti cibbadelelwe muulo wamali.<\/span><\/li>\n<li class=\"MsoBodyText\" style=\"margin-top:0in; margin-right:0in; margin-bottom:.0001pt\"><span style=\"tab-stops:list .5in left 2.0in\"><span style=\"position:relative\"><\/span> Akataa 1539 a 1541, lugwalo lulaa mapeeji 66 lwakasimbwa kuti cibe caandaano citaanzi cakasimbwa akutuminwa akataa buleya.<\/span><\/li>\n<li class=\"MsoBodyText\"><span style=\"tab-stops:list .5in left 1.0in\"><span style=\"position:relative\"><\/span>Eelyo Copernicus naakapandulula mulugwalo lwakwe kuli Poopo Paul III, wakazumina kumamanino naakakombelezyegwa a Kkadinalo Schonberg a Bbishopo Giese waku Culm, abamwi banalumi balupatipati, alimwi wakazumina akulekela mizeezo yakwe kuti isimbwe mumabbuku. Mpoonya eelyo bbuku lilembedwe mizeezo yakwe nilyakamanide kusimbwa, lyakabikkwa mumaanza ookwa Copernicus mumawoola masyoonto buyo kataninga fwa mu Kaanda Kaniini 24, 1543.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"MsoBodyText\">Ncintu ciyandika kapati kumvwisisya muzeezo ookwa Copernicus wakuti mweenya wakujulu ujisi zuba akati, ooyo muzeezo wakali zyibidwe kale akataa balupatipati mu Cikombelo ca Katolika naakacili kupona. Nokuba kuti Copernicus wakali kulombozya kuti mizeezo yakwe ilembwe naakafwide kale, pele kusungilizyigwa abalupatipati bacikombelo ncicaapa kuti kumamanino azumine kusimba bbuku lijisi mizeezo yakwe. Kuyungizya waawo, tiibakali ba Katolika bakataanguna kukaka mizeezo yakwe, pele Martin Luther, Philip Melancthon abamwi beembezi bazikombelo zya basikutongooka. Bakatolika lwabo beni balazumina kuti: \u201cKukazya mizeezo yokwa Copernicus kutaanzi kwa basikutongooka, kwakali mukaambo ka tusimpe tujanwa mu <i>Bbaibbele<\/i>.\u201d<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">4<\/span><\/span><\/sup><strong><\/strong><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><strong>Mubuzyo:<\/strong> nkaambo nzi Cikombelo ca Katolika ncicakali kusungilizya akusinikizya Copernicus kuti alete antangalala mizeezo yakwe ya mweenya wakujulu uujisi zuba akati, pele kakwiindide buyo myaka 100, eelyo Galileo naakatalika kwaambilizya mizeezo njeenya eeyo, bakamusinganya?<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Bwiinguzi bwa mubuzyo ooyu bulakopa nobantu, pele buyubununa makanze eeni ba Jesuiti ncobapelengusya twaambo: cakali cintu ciyandika aciindi eeco kuzyondola mizeezo yabantu mbobateelela bulengwe bwa nyika azilengwa leza zili mujulu atusimpe tujanwa mu Bbaibbale akubusandwida kulusyomo lutaluleme, kutegwa aabo bantu bakacegwe mulweeno lwa mamanino lwa kulwanwa \u201cziseese\u201d zizwa kulaale.<strong><\/strong><\/p>\n<h2><strong>Kusungilizya Muzeezo wa Hegelia<\/strong><\/h2>\n<p class=\"MsoBodyText\">Muzeezo wa Hegelia, ncibelesyo cibelesyegwa aamfulumende abamwi bayandisya kucinca bweende bwazintu mucisi kuti basungilizye bantu ba buleya kuyeeyela kuti zintu zyeelede kucincigwa kutozya nzila njobakanzide kutegwa buumi bubeendele kabotu. Mubufwaafwi, aabo bantu balengelezya <em>penzi<\/em> litako ncobeni. Eelyo penzi lipa kuti bantu babuleya <i>batongauke<\/i> munzila njobayandide kale alimwi njobalangilwa kucita. Mpoonya eeyo mfulumende ilijisi kale <i>bwiinguzi bwakubambulula<\/i> penzi eelyo ndyobatongooka bantu, akucinca zintu kuzitozya munzila njobayandide kale kuti banyonaune akweendelezya bantu aabo.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Kusikila munsaa zintu zyoonse zipati zyaacitika mumusela wanyika, zyoonse zintu zicitika zitobelezya muzeezo wabumpelenge wa Hegelia ooyo wakuungula bantu maanu kuti:<strong> Kuli Penzi liliko<\/strong> \u2013 mpoonya balo aawo nkutalisya ntenda amanyongwe nokuba kuyungizya manyongwe aaliko kale kutegwa basungilizye bantu ba buleya kuti <strong>Batongooke <\/strong>munzila njobalangilwa kale kulilauka; mpoonya ooko kutongooka kweelede kwiingulwa a <strong>Kubambululwa<\/strong> kubelesya nzila yakabambwa kale kumatalikilo kalitaninga letwa penzi eelyo akataa bantu, pele aayo nzila yakubambulula penzi njabumpelenge akusampaula lusyomo lwa Bbaibbele.<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">5<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Bupaizi buna Katolika bwakajana ciindi cibotu cakulengelezya muzeezo wakweena nyika yoonse kuti ukazwidilile mumusela wamamanino aaciindi. Mu lucengo oolo, kwakali kuyandika kuti nyika kiibambidwe mbuli bbola, kiibbindamuka mumweenya uuteeli, oomo mumweenya kakuli ziseese azilengwa leza zipona zyamisyobo yaandeene. Ooyu muzeezo wakatalisya bantu kudonaika malengelo a Bbaibbele kuti ndi Jwi lyakayoyelwa Moza lyokwa Taata Yahuwah, nkaambo Bbaibbele lilembedwe kuti inyika tayeendeendi nokuba kuzungaana pe. Ooyu muzeezo wakagwisyilizya Mulengi wa Julu kuzwa munsaa zintu nzyaakalenga kwiinda mukusungilizya muzeezo wakuti mulengalenga ulikwakwamukide kapati cakuti tuugoli. Ooyo wakacinca mizeezo yabantu kuzwa kukusyoma malengelo aa Bbaibbele akuleta lweeno oolu, yakali nkamu mpya yakabambwa; Mbungano ya Jeesu, ya baJesuiti.<strong><\/strong><\/p>\n<h2><strong>BaJesuiti Mbubaasinkila Kululamika Lusyomo <\/strong><\/h2>\n<table align=\"left\" border=\"0\" cellspacing=\"15\" height=\"0\" width=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\"><img decoding=\"async\" align=\"\" alt=\"Paulu III wazumizyaba Jesuiti\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/paul-iii-jesuits-resized-1.jpg\" style=\"margin-left: 0px; border-width: 0px; border-style: solid;\"><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center; font-size: 11px\"><strong><font color=\"#6699cc\"> <\/font><\/strong><\/p>\n<p><strong><font color=\"#6699cc\">Paul III wazumizya baJesuiti, \u00a9 Jesuit Institute.<\/font><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p class=\"MsoBodyText\">Aciindi cini Copernicus naakacili kukaka kusimba mizeezo yakwe mumabbuku, amuzeezo wakuti zuba lilaakati ka mweenya kujulu, acalo Cikombelo ca Katolika catanga nkondo ya <a href=\"https:\/\/www.worldslastchance.com\/end-time-prophecy\/kuvwuntauzya-kwakusisikizya-kwa-loma.html\">nkondo ya kulwana<\/a> zikombelo zya Basikutongooka. Bakatolika balazumina kuti \u201cKusinkila Kululamika Lusyomo\u201d wakali \u201cmulimo wakusinkila Basikutongooka kuti batabambululi lusyomo mu Cikombelo ca Katolika.\u201d<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">6<\/span><\/span><\/sup> <a href=\"https:\/\/www.worldslastchance.com\/end-time-prophecy\/twaambo-tuli-10-yebo-ntoyelede-kuzyiba-twaba-jesuiti.html\">Mbungano yaba Jesuiti<\/a> yakabambwa mu 1540 akuzumizyigwa a Poopo Paul III kusinkila lusyomo \u2014 ooyo ngo poopo mwini Copernicus ngwaakalembela magwalo aajatikizya kubambulula kkalenda alimwi ooyo Copernicus ngwaakasimbila bbuku lyakwe lilaa mutwe wakuti <em>Revolutions of the Heavenly Bodies<\/em>!<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Inga tiikwaba kwiindizya kwaamba kuti: Cikombelo ca Katolika nzyenguzu zyakasinikizya Copernicus, akumusungilizya nayanda natayandi kuti alete antangalala mizeezo yakwe yakuti zuba lilaa kati kamweenya, eeyo mizeezo iikazyanya a Mangwalo. Mbungano mpya yakabambwa ya baJesuiti, njeyakali cibelesyo cabumpelenge cakusisikizya kucita mulimo ooyu, kupindula maanu aabuleya kuti baleke kusyoma nguzu zya Mangwalo, bacince mbobateelela bulengwe bwa nyika, a Mulengi wazintu zyoonse. Cintu ciimpene akataa baJesuiti azibeela zya Bakatolika zimwi ncakuti, baJesuiti bakatamba madaimona abasangu kuti abanjile kufumbwa muntu uusangene munkamu yabo. Eeco bakacicita kwiinda mukunjilwa masabe abasangu munzila njaakatalisya ooyo wakabamba Mbungano ya BaJesuiti, Ignatius Loyola. Eeyi nzila yakabapa kuti bamaninine kweendelezyegwa mizeezo akuba bazike banjidwe zyeelo kabawungililwa mizimo mbuli zyuumbwe zyeenda. Mumajwi aabo beni, bakali kunooba mbuli \u201cmutunta naa mutumba\u201d mukwaamba mbobakeelede \u201ckuteelela akutobela\u201d kufumbwa ncobalaigwa kucita abapati babo.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Eelyo baJesuiti nobajulwida mizeezo yabo kuti beendelezyegwe amadaimona, eeco cakaleta muya wazyeelo uusofweede abusongo bwa madaimona oobo bwatakali kulangilwa mubupaizi bwa Katolika. Cakapa akuti baJesuiti bazwidilile kapati kufumbwa ncibakakanza kucita. Nkaambo kakuti buumi bwamuntu wanyama mbuumi bukonzya kumana kufumbwa ciindi, buumi bwamuntu mbufwaafwi kapati; aboobo kwiina muntu, nokuba mbungano yabantu, iikonzya kubamba makanze aasofweede boobo akwaacita mbuli mbungano ya baJesuiti mbuyaacita munyika.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kabasolwedwa akunyonaunwa amadaimona aacenjede kapati, baJesuiti bakazyibwa kapati mumilimo yabo yakubeja kutamikizya akulengelezya twaambo; balakonzya kunjilauka mfulumende azikolo zyakuyiila kabayiisya zyabo abalo; impuwo njibaajisi, yakabapa kuti batalike kuba balupatipati balailila bami abasololi mumapolitikisi aanyika. Kababelekela mumfulumende amulwiiyo lwa zikolo, bakatalika kweendelezya lwiiyo lwa zilengwa leza kutegwa bamanizye makanze aabo akuleta lucengo lupati lwaciindi coonse: lucengo lwakuti nyika ibambidwe aanga ndi bbola.<strong><\/strong><\/p>\n<h2><strong>Kotobelezya mukondo wakubeja\u2026<\/strong><\/h2>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kutobela ciindi Copernicus naakakakide kwaambilizya mizeezo yakwe, mbungano ya baJesuiti yakasumpula basyaazyibwene banyenyezi banjaanji kwiinda cikolo cili coonse munyika ya Bukuwa. Kuti mbungano yabupaizi inga yabaa basyaabupampu banji boobo, eeco lwaco cini ncintu cigambya. Aabo basyaabupampu bambungano eeyi bakageme buyo acibeela ca zilengwa leza comwe, eeco ncintu ceelede kulangisyigwa. Kubala basyaabupampu bakasumpulwa kuzwa mumusela wa 16<span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">th<\/span><\/span> kusikila muli wa 21<span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">st<\/span><\/span> , cituyubunwida kuti nguni <a href=\"http:\/\/aplanetruth.info\/2015\/11\/29\/chronology-of-500-year-jesuit-deception-and-flat-earth\/\" target=\"_blank\">Omwe-Omwe syaabupampu uuluulwa<\/a> wakali mupaizi wa baJesuiti. Nokuba kkalenda libelesyegwa mazubaano, kkalenda lina Gregory, lyakabambwa aasyaabupampu wa baJesuiti, Christopher Clavius.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kufumbwa eelyo bantu nobatambula mulumbe wa <i>Mangwalo<\/i> wa bulengwe bwa nyika iiteendeendi, iivwunikidwe akukwabililwa kunsaa mulengalenga, kunyina aawo muntu mpanga wayakila lweeno lwakubambila mizeezo yamuntu kuti adonaike Jwi lya Mwami Leza Yahuwah. Kwiinda mukucesya lusyomo lwabantu mu Bbaibbele, Cikombelo <i>cakayungizya mpuwo ya Poopo kwiinda mubumpelenge<\/i> kuti ngomuntu atalaa nyika uujisi nguzu zya Julu zyakusala zintu zyalusyomo. BaJesuiti lyoonse bakali basinkondonyina ba Bbaibbele. Nkaambo Cikombelo ca Katolika cisumpula malailile aa bapoopo aziyanza zyabo atalaa Mangwalo, kucesya lusyomo mu Mangwalo ncintu ciyungizya kuyaamina mu basolozi bazikombelo, bapaizi apoopo kuti mbabalaa nguzu alimwi mbabazyi zintu zinji kwiinda muntu mutuba mbwakonzya kuzyiba.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\" style=\"text-align: center;\"><img decoding=\"async\" alt=\"muzeezo wansiku waba Hebulayo wa mweenya wakujulu, anyika iipapalele \" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/ancient-hebrew-view-of-universe-flat-earth.png\" style=\"width: 640px; height: 638px;\"><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kayindi kasyoonto buyo mulumbe wa Bbaibbele niwaasowelwa kumbali, mulumbe wakuti nyika ilipapalele alimwi tayeendeendi, kwakali kuyandika muzeezo mupya uulaa busanduluzi bwakwiingula mibuzyo. Nyika iibambidwe mbuli bbola, iifuuma zyuulunzuma zya mamaile kuzinguluka zuba, alyalo zuba kalifuuma mumweenya uuteeli, ooyo wakaba muzeezo mupya wakusandulula bweende akataa zilengwa leza mumweenya wakujulu. Eeci cakapa kuti mizeezo njaakalemba Charles Darwin itambulwe akataa buleya. Pele eelyo buyo lwiiyo lwa zilengwa leza \u201cnilwaatondezya\u201d kuti Bbaibbele lyakali lubide kujatikizya ciimo akweenda (nokuba kuteenda) kwa nyika, lwiiyo lwaanyika lwakazangila limwi kuzwa munzila ya kasimpe. Kufumbwa cintu lino cakali kukonzyeka kucitika! Kunyina mubuzyo watakajisi bwiinguzi, kusanganya amalengelo aanyika azilengwa leza zikkala kulaale.<strong><\/strong><\/p>\n<h2><strong>Kusumpula lweeno<\/strong><\/h2>\n<p class=\"MsoBodyText\">\u201cMuzeezo wa Big Bang [wamazubaano] mbobupanduluzi buli kumbele mukusandulula mbuwaatalika kulengwa mulengalenga. Kuubaubya makani, ooyu muzeezo waamba kuti mulengalenga mbuli mbotuuzyi lino wakatalika aasyoonto-syoonto akuyaa bukwazamuka, kusikila waba mulengalenga mupati mumyaka iili 13.8 mabiliyoni mbuulibonya sunu.\u201d<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">7<\/span><\/span><\/sup> Muzeezo wa Big Bang mbobwiinguzi bwa muntu uutasyomi muli Leza wakwiinguzya mulumbe wa Matalikilo 1.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Fwala Andrew Pinsent uubeleka mu Cibeela ca Lwiiyo lwa Buleza kucikolo Cipati ca Oxford, ulaa madigilii mulwiiyo lwa buleza kuzwa kucikolo Cipati ca Pontifical Gregorian ku Roma, adigilii lya lwiiyo lwa busongo. Ulaa lwiiyo lwa zibulo abweende bwa zintu zilengedwe kuzwa ku Oxford. Ooyu mupaizi musongo ncobeni wakaambilizyigwa mu 2015 kaamba kuti:<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">\u201cLino mbweli mupaizi syaabupampu wabweende bwazintu zilengedwe ku CERN, Ime ndatambwa ziindi zinjaanji kuti ndipe milumbe iijatikizya lusyomo alwiiyo lwa zilengwa leza. Kanjaanji bakubusi bandibuzya mubuzyo uutobela kuti, \u201cMbuti mbonga kocili mupaizi kumwi kosyoma muzeezo wa Big Bang?\u201d Ndikkomene kwiingula mubuzyo ooyo kuti, \u201cSwebo lwesu twakalibambila buyo muzeezo ooyo! Naa mubwini waamba kuti, Fwala Georges Lema\u00eetre nguwakayeeyela muzeezo ooyo sunu ngotwaamba kuti \u2018Big Bang\u2019 alimwi bantu boonse beelede kumuzyiba.\u201d<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">8<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<table align=\"right\" border=\"0\" cellspacing=\"15\" height=\"589\" width=\"400\">\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\"><img decoding=\"async\" alt=\"Monseigneur Georges Lema\u00eetre\" bang=\"\" big=\"\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/lemaitre-jesuit-resized-1.jpg\" style=\"margin-left: 0px; width: 392px; height: 512px;\"><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center; font-size: 11px\"><strong><font color=\"#6699cc\"><\/font><font color=\"#6699cc\"> <\/font><\/strong><\/p>\n<p><strong><font color=\"#6699cc\">Monseigneur Georges Lema\u00eetre, mupaizi muJesuiti, waatalisya muzeezo wa \u201cBig Bang\u201d (Cifwanikiso ca: Wikimedia kuzwa ku Katholieke Universiteit Leuven)<\/font><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p class=\"MsoBodyText\">Eeco mbocibede bwini. Muntu wakaanza muzeezo wa Big Bang, kunyina awumbi pele mupaizi wa BuJesuiti, Fwala Georges Lema\u00eetre. Mu Kavwumbi Kaniini 28, 2014, Sarah Kerr wakaambilizya mulumbe wakuti Poopo Francis wakali kuyoopa makani kucikolo ca Pontifical Academy ca Lwiiyo lwa zilengwa leza. Mumulumbe wakwe, ooyu poopo \u201cwakaamba kuti muzeezo wa Big Bang uleelela mulwiiyo lwa Cikombelo ca Katolika lwa kuyiisya malengelo aanyika.\u201d<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">9<\/span><\/span><\/sup> Poopo Francis wakati: \u201cMuzeezo wa Big Bang, ooyo mazubaano uuyeeyelwa kuti ngamatalikilo aanyika yoonse, <em>tuukazyanyi akulenga zintu nkwaakacita Lwakwe Leza; <\/em>pele mukwiimpanya boobo, ncintu ciyandika kucitika kutegwa kulenga kucitike.\u201d<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kutobezya cintu eeco nkucaatalikila kusikila nkucaacitikila: kakwiina nyika iibambidwe mbuli bbola kiizinguluka zuba mumweeya uutagoli, inga muzeezo wa Big Bang tiiwacitika. Kakwiina kucitika muzeezo wa Big Bang, inga tiikwaba nociba cintu comwe cisyuuka akulibonya zilengwa leza zisandauka bulengwe bwazyo. Kakwiina cintu cisyuuka nokuba cilengwa leza cilibonya cilikke, yebo inga walangilwa kuzumina kuti malengelo mulimo ncobeni wa Mulengi wabulemu uujisi busongo. Inzya Cikombelo ca Katolika, cilazumina ncobeni muzeezo wazintu zilisyuukila akulibonya kakwiina kulengwa. Mumulumbe wakwe, Kerr wakayungizya kuti: \u201cPoopo wakaamba kuti cilakonzyeka kusyoma zintu zyobile, kuzumanana kwaamba kuti Leza nguwaacita mulimo wa Big Bang oomo mwakazyila buumi boonse <i>bwakalisyuukila akusandauka kuzwa mbubwaalengedwe<\/i>.\u201d<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">10<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kutambula muzeezo wakuti zintu zilalisyuukila akusandauka kuzwa mbuzyaalengedwe, ngo mulawo mutaanzi mupati wa \u201czintu zyoongola zisimide kwiinda zyoonse,\u201d ooyo wakatalisya bulwani ankondo zyakatila bulowa bunji mumusela wa 20<span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">th<\/span><\/span> , oomo zyuulunzuma zyamaumi aabantu mwaakajayigwa. Bavwuntauzi banjaanji bakajana kuti kuli kweendelana akataa munzi wa Vatican, abampelenge basunga nkomo zyamali ku Switzerland, ankamu yamapolitikisi ya Nazi.<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">11<\/span><\/span><\/sup> Karlheinz Deschner ulayungizya kuya kumbele kwaamba kuti kwakali cilongwe akataa munzi wa Vatican ankamu ya Nazi.<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">12<\/span><\/span><\/sup> Kakwiina kubikkila maanu kucilongwe cakali akataa munzi Vatican ankamu ya Nazi, (kutaambilizya bugwebenga bwa muleli Bush waku Amelika), eeco cintu cakacitika niyakabilila Nkondo Yanyika Yabili, cilaa makani mapati ncobeni.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Mulimo wa Operationi Paperclip wakalonzya akudumbaizya basyaabupampu ba Nazi abazike bakajatwa munkondo balupatipati mulumamba lwaku Germany cakusisikizya kuti bakabetekwe milandu njibaacita munkondo; bakatolwa ku Amelika kuti bakabelekele cisi mukwiindilana amasi amwi kuulusya ndeke zisika mumweenya, eeyo nje Nkondo Iitontola yaku Amelika.<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">13<\/span><\/span><\/sup> Umwi syaabupampu wankamu ya Nazi, <a href=\"http:\/\/earthobservatory.nasa.gov\/Features\/vonBraun\/\" target=\"_blank\">Wernher von Braun<\/a>, wakasumpulwa akutalika kweendelezya mulimo wa NASA ku Marshall Space Flight Center, ooyo ngo mulimo ngwaakabeleka kusikila wabamba ndeke ya Saturn V kuti azundane \u201c akuzwidilila kuzunda munkondo yakwiindilana aba Soviet kuulusya ndeke zisika kulaale mumulengalenga\u201d.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Mumulimo wa Paper Clip, basyaabupampu bali 350 baku German, abamwi batumwa basongo, bakapegwa ma visa aakubeleka ncito zivwolwa mali manji. Bunji bwa basyaabupampu aabo bakalaa maumi aatakazyibidwe kabotu antangalala. Braun lwakwe wakali mu nkamu ya Nazi, alimwi mulongwe wakwe ku NASA, Dr. Hubertus Strughold, musilisi wa misamu yakusilisya mu ndeke, wakali kusunka misamu ya cikuwa kusilisya bazike bakaangwa munkondo.<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">14<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\" style=\"text-align: center;\"><img decoding=\"async\" alt=\"BaJesuiti, Nyika ya ciimo ca Bbola: Bumpelenge Bwiinda Zyoonse! image\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/deutsche-raketentechniker-in-fort-bliss.jpg\" style=\"width: 700px; height: 305px;\"><\/p>\n<p><span style=\"color:#6699cc;\"><strong>Basyaabupampu baku Germany kabali ku Fort Bliss Wernher von Braun uliimvwi mumulongo uuli kumbele,<br \/>\nuli abusena bwa ciloba kuzwa kululyo.<\/strong><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Mulimo wamaseseke ooyu \u2014 wakusotoka mulawo \u2014 ulangikaanga wakali wakubamba nguzu zipati atalaa nyika mumakani aalwiiyo lwa mulengalenga anyenyezi. Nkamu ya NASA yakasumpulwa abusena bwaantangalala kuti bantu bazyibe zili mumulengalenga. Yakaba nkamu ooko nyika yoonse iitakubwene nkwiilangila lwiiyo lwa kucengwa, lwiiyo luzumizyigwa a mfulumende yaku Amelika. (Kutegwa ujane makani manjaanji aambungano yabugwebenga ya NASA, bala cibalo ca \u201cThe Occult Roots of NASA &amp; The Ongoing Fraud,\u201d <a href=\"http:\/\/aplanetruth.info\/2015\/08\/04\/the-occult-roots-of-nasa-and-the-ongoing-fraud\/\" target=\"_blank\">Cibeela 1<\/a>, <a href=\"http:\/\/aplanetruth.info\/2015\/08\/20\/the-occult-roots-of-nasa-and-the-ongoing-fraud-part-2\/\" target=\"_blank\">Cibeela 2<\/a>, a <a href=\"http:\/\/aplanetruth.info\/2015\/11\/13\/the-occult-roots-of-nasa-and-the-ongoing-fraud-part-3-2\/\" target=\"_blank\">Cibeela 3<\/a>.)<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Nkamu ya NASA tiijisi muntu ngobaindilana kuzundana limwi. Ilasalauzya milumbe yaambilizyigwa iijatikizya lwiiyo lwamulengalenga kumwi kiisisikizya tusimpe ntwiitayandi kuti bantu bazyibe. Nokuba kuti masi manji azikolo zilijisi maanda mwakulangilizya nyenyezi, pele lyoonse ntwaambo tuli mumilumbe, zifwanikiso, a \u201czintu zipya zibbukizyigwa\u201d ku NASA nzyezyimvwika akubaa mpuwo mpati. Lino nkamu ya NASA mbwiiyendelezya milumbe ya lwiiyo lwa mulengalenga ku buleya, kulangikaanga awalo munzi wa Vatican wakkalilila kudyaaminina lwiiyo lwamasimpe lwa mulengalenga oolo lusisidwe kuzwa akataa buleya.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kwa myaanda yamyaka, munzi wa Vatican ulivwubide maanda aajisi zibulo zinji zyakulangilizya nyenyezi kwiinda nkamu iili yoonse yamaseseke, nokuba cikolo cipati, niiba mfulumende atalaa nyika. Nkamu ya NASA a munzi wa Vatican antoomwe balaa cibulo cilangide mu mulengalenga ciitwa kuti <a href=\"http:\/\/redicecreations.com\/article.php?id=10749\" target=\"_blank\">LUCIFER<\/a>, eeco ncibulo ciinda kukomena munyika camusyobo ooyo. Kweendelanya bwaamba busena bwa munzi wa Vatican lwa <a href=\"http:\/\/www.vaticanstate.va\/content\/vaticanstate\/en\/altre-istituzioni\/specola-vaticana.html\" target=\"_blank\">Vatican website<\/a>, ganda lya Vatican oomo mulangilwa mweenya wakujulu \u201cndimwi akataa maanda aakulangilizya nyenyezi aayinda kucembaala munyika.\u201d Pele ino zili kuli zifwanikiso nzyobasimba? Ali kuli makani aazintu zipya zilibonya mumweenya? Mulimo nzi basyaabupampu baba Jesuiti ngobakali kucita kusikila munsaa myaanda yosanwe yamyaka yakainda? Balikke mbabazyi makani aayo.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><img decoding=\"async\" alt=\"Edgar Hoover\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/j-edgar-hoover-fbi-director-elks-magazine-citonga.jpg\" style=\"margin-left: 15px; margin-right: 15px; float: right; width: 450px; height: 269px;\">Milumbe ya NASA yaambilizyigwa ntangalala, ikulwaizya muzeezo wa mulengalenga uuciyaa kukwazamuka akutagola; ooyo muzeezo wakasolweda bantu banji kuyeeyela kuti ambweni kuli zilengwa leza zipona zikkala kunyika zili kulaale. Kuti inzila buumi bwaanyika mbubwakatalika, yacitika akumasena kumwi, nkaambo nzi ncokunga tiikwaba buumi akwalo ooko? Kusanganya ampindu yaku Hollywood yazipekupeku zisendekezya ziseese zizwa kulaale, nkamu ya NASA yakalengelezya bulangizi bwakuyandisya kuswaangana aziseese zizwa kulaale ziyoowegwa kapati.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Limwi bbuku lyakalembwa myaka misyoonto yainda, lilaa cijuzyo cakumvwisisya ntaamu mpati iiyoocitika mulucengo lwamisela kuti bakeenwe bantu bapona bamusela wamamanino.<strong><\/strong><\/p>\n<h2><strong>LUCIFER, Ziseese zizwa kulaale Akuboola kwa Kristu<\/strong><\/h2>\n<p class=\"MsoBodyText\">Tom Horn a Chris Putnam, mbalembi ba bbuku lilaa mutwe wakuti <em>Petrus Romanus: The Final Pope Is Here,<\/em> eelyo lyakasimbwa mumyaka misyoonto buyo yainda; eelyo ndibbuku likopa mizeezo oomo mobasendekezya kuti munzi wa Vatican uluujisi kulangaula ziseese zizwa kulaale anyika kuubelesya cibulo cawo ca LUCIFER. Ibbuku lya, <em>Exo-Vaticana: Petrus Romanus, Project LUCIFER, and the Vatican&#8217;s Astonishing Exo-Theological Plan for the Arrival of an Alien Savior<\/em>, litaminina kuti munzi wa Vatican ulindizya musangu uuvwuna nyika uuzwa kulaale. Mubuvwuntauzi bwabo, ba Horn a Putnam bakazumizyigwa kuswaya ganda liyakidwe ku Mulundu wa Graham, ooko kubikkidwe cibulo cilangilizya mulengalenga ca Vatican Advanced Technology Telescope (VATT), mumwezi wa Vwivwi 2012.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Nibakasika ooko, tiibakabandika buyo makani aa mweenya wakujulu a basyaabupampu baJesuiti bakkala nkuko, pele bakanjila mukati asilutwe syaabupampu walupatipati mumunzi wa Vatican waku Roma.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Horn wakati, ooyo Mwaalumi Guy Consolmagno wakasumpulwa kuba syaabupampu a poopo, wakaambila balembi aaba makani aagambya mumawoola wosanwe nibakali kubandika mumuswaangano.<\/p>\n<table align=\"left\" border=\"0\" cellspacing=\"15\" height=\"0\" width=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\"><img decoding=\"async\" alt=\"zibulo zya kulangila nyenyezi zya Lucifer\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/lucifer-telescope.jpg\" style=\"margin-left: 0px; border-width: 0px; border-style: solid; width: 450px;\" title=\"Cibelesyo cipati cakulangizya nyenyezi ca munzi wa Vatican ku Mulundu wa Graham\"><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center; font-size: 11px\"><strong><font color=\"#6699cc\"> <\/font><\/strong><\/p>\n<p><strong><font color=\"#6699cc\">Cibelesyo cipati cakulangizya nyenyezi ca munzi wa Vatican ku Mulundu wa Graham<\/font><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">&#8220;Walo wakaamba kakwiina kulilekelela nokuba kumamanya kuti linolino masi aanyika ayoolangila ziseese zyabasangu kuti zibavwune&#8221;, mbwaakaamba Horn.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Consolmagno wakapedelezya balembi aaba milumbe yamaseseke yaku Vatican iilembedwe eeyo iiyubununa mizeezo yabasongo baluulwa bapatipati abasyaabupampu bali mu Cikombelo.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Horn wakati <em>aaya makani aalembedwe atondezya kuti balo basyoma kuti mumazuba masyoonto tuyooswayigwa ciseese camusangu uufutula cizwa kunyika iili kulaale<\/em>.<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">15<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Ootu twaambo tatunyandyi kuti walanga akumvwisyisya mbaakani aayimvwi munzi wa Vatican kujatikizya lwiiyo lwa zilengwa leza amulengalenga. Mumwezi wa Kaanda Kaniini 12, 2014, Poopo Francis wakalombozya ku bbapatizya ziseese zyabasangu eezyo ziyanda kubbizyigwa. Nokuba kuti ooko kwakali kwaamba masesya, akweena kufumbwa muntu uuteelezya mulumbe ooyo, aayo akaba makani aakaduma kubaa mpuwo munyika alimwi umwi mutwe wamakani mumilumbe wakayindilizya kwaamba kuti: \u201cPoopo Mubotu Kapati Cakuti Walo Uliyandide Kale Kubbapatizya Ziseese Zya Basangu!\u201d Icintu cakatobela mpuwo eeyi ncakuti muzeezo wakuyeeyela kuti kuli ziseese mulwiiyo lwa zilengwa leza, wakasumpulwa akubaanga ncintu cikonzya ncobeni kucitwa mumeso aabantu kabalangilizya. Kwiinda mukubandika misalo yamuzeezo uuli boobu, cipa kuti ooyo muzeezo umvwikaanga ncintu<i> cikonzyeka <\/i>ncobeni kucitwa amuntu, mpoonya mizeezo yamuntu inga yazyibila kuyeeyela kuti ooyu inga kuuli muzeezo wamasimpe.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Nibaamanizya kuswaya munzi wa Vatican mazuba wosanwe kababandika makani aaziseese zipona kunyika zili kulaale, mupaizi wa Katolika waku Loma, Fwala Jonathan Morris, wakalibonya mumilumbe yaku (US) Fox News kaingula mibuzyo imwi. Bwiinguzi mbwaakapa mupaizi ooyo buyubununa makanze ngobatandila baJesuiti kuzwa mumazuba ookwa Copernicus. Eelyo naakabuzyigwa eeco mbocinga cacinca lusyomo lwa cikombelo kuti nikwali kukonzyeka kutondezya kuti kuli ziseese zilaa buumi zikkala kunyika zili kulaale, Morris wakaingula kuti:<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Eeco inga catujosya ncobeni musyule akutupa kwaamba kuti, \u201cAmbweni kuteelela kwesu kujatikizya tusimpe [tusimpe tuteeli kukabe kutamani lyoonse] kweelede kubambululwa.\u201d Lino, mbotuteelela makani aaya mboobu: kaambo keni takali kakuti naa Leza nguwakali Mulengi pele nkakuti muunzila nzi Walo mbwaakalenga zintu. Tuuli mubuzyo wini kuti cinyonyoono citaanzi, cili mukaano ka Adamu a Eva, cili masimpe naa pe, pele kuteelela kwesu nkwakuti ino eeco cintu cakacitika buti. Aboobo, ooku nkuyaa kukomena mbuli mbotuteelela tusimpe tuteeli.<sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">16<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Ngamakani aaya: kuvwuntuluzya mbwiibambidwe nyika, ncecintu cisolweda kutalika kusunka milumbe iili mu Mangwalo a Yooyo wakalemba Mangwalo aayo. Eeco ncecijulila nzila yakucengwa akweenwa kutaambiki ooko kwakashinshimwa mu Ciyubunuzyo 9.<strong><\/strong><\/p>\n<h2><strong>Mweembo wa Maawe Mutaanzi <\/strong><\/h2>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kutaanguna, kwakaambidwe kuti<em>: Busolozi bwa Katolika bwakajana ciindi cibotu cakuyaka musemo wakweena nyika yoonse kuti ukazwidilile mumusela wazyalane lyamamanino.<\/em> mulimo wini wabumpelenge oobu bwakusisikizya akupelengusya twaambo kwa misela milamfu, ngwa kweena buleya anyika yoonse kutegwa kube muzeezo wacintu cimwi cilangilwa kuba. Eeyi nje nzila yansiku ya Hegelia (yapandululwa kale) iicitwa lyoonse. Kutegwa basungilizye nyika yoonse kuswaangana mu Bupaizi bwa Nyika Bomwe kakuli poopo omwe uulela atalaa boonse, dyabooli uyootalisya PENZI akataa bantu. Eelyo penzi liyoopa kuti bantu baanyika BATONGOOKE, mpoonya bakatalike kuyanda cintu CIMANYA penzi eelyo. Bwiinguzi bwakumanya penzi eelyo <i>bulibambidwe kale mbuli mbokunoolangilwa<\/i> kulesya penzi eelyo.<\/p>\n<table align=\"right\" border=\"0\" cellspacing=\"15\" height=\"289\" width=\"185\">\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\"><a href=\"https:\/\/www.worldslastchance.com\/citonga\/view-video\/1511\/kulwanwa-madaimona-maawe-wakutaanguna.html\"><img decoding=\"async\" alt=\"Myeembo ya Ciyubunuzyo ili Ciloba | Kulwanwa Madaimona Maawe Wakutaanguna\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/1511-1-trumpet-5-chitonga.jpg\" style=\"margin-left: 0px; border-width: 0px; border-style: solid; width: 193px; height: 270px;\"><\/a><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center; font-size: 11px\"><strong><font color=\"#6699cc\"> <\/font><\/strong><\/p>\n<p><strong><font color=\"#6699cc\"><a href=\"https:\/\/www.worldslastchance.com\/citonga\/view-video\/1511\/kulwanwa-madaimona-maawe-wakutaanguna.html\">Myeembo ya Ciyubunuzyo ili Ciloba | Kulwanwa Madaimona Maawe Wakutaanguna<\/a><\/font><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p class=\"MsoBodyText\">Ooyo uuzyi-zyoonse, Mulengi uulaa busongo buteeli, wakayubununa kale kucengwa koonse ooku mbokuyoobbuka atalaa nyika mu Ciyubunuzyo 9:<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Mpoonya mungele wasanu wakasiba mweembo wakwe. Eelyo ndakabona nyenyezi iilya yakawida ansi kiipegwa cijuzyo ca mulindi uutagoli. Nyenyezi yakajula mulindi uutagoli ooyu, nkabela kwakasunta busi. Busi oobu bwakali mbuli kuti buzwa mubbibi lyamulilo. Lino mumuni wazuba aluuwo zyakasizigwa abusi bwakali kuzwa mumulindi uutagoli.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Lino kuzwa mubusi oobo kwakazwa cikwikwi cakazya ansi. Calo cakapegwa nguzu zyeelene azyatubanze. Cakaambilwa kuti citanyonyooni bwizu noziba zisamu nikaba kasyango kali buti, pele kuti cipenzye buyo bantu aabo batagantidwe acidinto ca [Yahuwah] ankumo zyabo. Tiicakazumizigwa kubajaya pe, pele cakazumizigwa buyo kubapenzya kwamyezi yosanwe. Kucisa kwakupenzya kwaco kwakali mbuli kwamuntu naalumwa kabanze.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Lino mumazuba aamyezi yosanwe eeyo bantu bayooyandaula lufu, pele tabakooyoolujana. Bayooyanda kufwa, pele lufu luyoobatija. Cikwikwi eeco cakali mbuli mabbiza aalibambililide nkondo. Atalaa mitwe yaco kwakali zintu zilangika mbuli misyini yangolida, alimwi cakali abusyu mbuli bwabantu. Masusu aaco akali malamfu mbuli aabakaintu. Meno aaco akali mbuli meno aabasyuumbwa.<\/p>\n<p>Zyamba zyaco zyakali kwabilidwe antobo zyakali kulangika mbuli zikwabilizyo zyakapangwa kuzwa kulubulo. Muzumo wamababa aaco wakali mbuli muzumo wankalaki zinji zikwelwa mabbiza aazuzila kunkondo. Cikwikwi eeco cakalijisi micila iiluma mbuli kabanze.<\/p>\n<p>Mumicila eeyo mumwakali nguzu zyaco zyakupenzya bantu kwamyezi yosanwe.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Cilijisi mwami uucilela, walo ooyu uuli ngomungele uulanga mulindi uutagoli. Zina lyakwe mu ciHebulayo ngu Abbadoni, muci Giliki ngu Apoliyoni, (nkokwaamba kuti, \u201cSikunyonyoona\u201d). (Ciyubunuzyo 9:1-6;10-11, KJV)<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Cijuzyo cakukupolozya cishinshimi eeci cilajanwa mukaambyo kakuti \u201cmulindi uutagoli.\u201d Eeli ndibbala lizyila kubbala lya ciGiliki lyakuti, <em>abussos, <\/em>alimwi eeli ndebbala ndyeenya lisanduludwe kuti \u201cmudindi\u201d mubbuku lya <a href=\"http:\/\/pt.bibles.org\/toi-TONGA\/Luke\/8\" target=\"_blank\">Luka 8:31<\/a> eelyo madaimona naakakombelezya kuti atandilwe mu tanga lya ngulube kuleka kuti atandilwe mumulindi uutagoli. Eeli ndibbala ndyeenya mbuli lya Cikuwa lyakuti, mulindi uutagoli. Eeyo nyenyezi yakawa kuzwa Kujulu, ilisalazyidwe kuguminizya Lucifer\/Saatani. Aboobo eelyo walo napegwa \u201ccijuzyo ca mulindi uutagoli\u201d, uyakwaangulula makunga aamadaimona kuti ayendeende atalaa nyika.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Eeco ciindi caakucitika cintu eeco, caambwa kuti \u201cmaawe\u201d a Muyubunuzi wakalemba Ciyubunuzyo, kuyoolibonyaanga nyika yafumpwa ziseese zyabasangu zizwa kunyika zili kulaale mumweenya wa kujulu. Aaba bangele basofweede <a href=\"http:\/\/pt.bibles.org\/toi-TONGA\/Rev\/9\" target=\"_blank\">baliimpene akulangika <\/a><a href=\"http:\/\/pt.bibles.org\/toi-TONGA\/Rev\/9\" target=\"_blank\">ciimo ceenzu<\/a>, ciimo cabo cilipanduludwe mu Mangwalo. Mbuli mbobali ziseese, bayootanga nkondo itaambiki bujayi yakulwana nyika kwa myezi yosanwe, naa mazuba aali 150.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Muciindi eeci, balikke bantu bokwa Yahuwah, aabo bakatambula <a href=\"https:\/\/www.worldslastchance.com\/biblical-christian-beliefs\/caando-cokwa-yahuwah.html\">caando Cakwe<\/a>, mbabayookwabililwa kuzwa kuziseese zisofweede eezi. Eeci tacili caando camamanino cipedwe cikwabilila basalali kuti bakainde mumapenzi aacaalizya aali ciloba. Nokuba boobo, kukwabililwa kuzwa kumadaimona kunoopedwe muntu uuli woonse uumuyanda akumukomba Mulengi. Boonse aabo bakaliyandila kuzangila Julu bayoopenzyegwa calunya amadaimona aatakwe luse.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Akataa myeembo eeyo amweembo wasanu, Maawe mutaanzi, tiikonzyene a mapenzi aali ciloba aacaalizya. Imyeembo inoosika kiitaninga <a href=\"https:\/\/www.worldslastchance.com\/end-time-prophecy\/napoleon-atatrk-apoopo-francis-baambilizya-kujalwa-anda-yakazekelo-kulaafwi-kucitika.html\">jalwa \u014banda yakazekelo<\/a>. Eeyo myeembo yakucenjezya bantu akutamba kufumbwa muntu muzumi uucipona atalaa nyika kuti atambule cipego cabuumi butamani cakupegwa buyo kuzwa ku Mwami Yahuwah. Boonse aabo bayooteelela kucenjezya kwa myeembo eeyo, bayootondezya luyando lwabo akulumba kwiinda mukululamika maumi aabo akwaayendelanya a kuyanda Kwakwe. Bayoosala kupona maumi aabo kabateelela zyoonse ziyandika mumulawo Wakwe wabulemu, kusanganya amulawo wane.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Eeyo myeembo ncipego caluyando cipegwa baabo bayokwiimikila mumyaka misyoonto iitobela kumbelaa Mulengi wesu Uusetekene kabatakwe muntu Uubazekela milandu yabo nkaambo \u014banda yakazekelo inoojedwe kale. Ooyu mulongo wazintu ziyoocitika wakaambilizyigwa mumyaka iili 2,000 yakainda, kakutaninga ba Cikombelo ca Katolika caku Loma, nokuba mbungano ya baJesuiti. Eeyi myeembo ilatondezya masimpe kwiinda cintu cili coonse mbocikonzya kutondezya, luzyibo lwa Taata lwa mazuba aacizya kumbele. Nokuba kuti icenjezya kuti \u014banda yakazekelo ilaafwi kapati kujalwa, ikulwaizya lusyomo akusyoma muli Yooyo uubwene manyongwe zyuulu zyamyaka kaacili kulaale kusika. Basyaalizi banooyandika kuyuma kubaa nguzu mulusyomo kabayeeme muzisyomyo zya Yooyo uutakonzyi kubeja.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kulwanwa madaimona NDIPENZI lyakabambwa aamuntu. Bantu BAYOOTONGOOKA mbuli mbobalangilwa kale kuyoocita, alimwi nkaambo kakuti muntu muzumi uuli woonse uyoopenzyegwa atalaa nyika, kuyooyandika muntu uunjila akati kuti alesye nkondo akubambana cizuminano caluumuno aziseese zilwana nyika. Mbweenya mbuli muciindi cili coonse muzeezo wabumpelenge wa \u201cHegelia\u201d ooyo wakabelesyedwe ziindi zinjaanji kunyonauna akusungilizya bweende bwazintu munyika amumapolitikisi, <i>kutalisya penzi lya kuzingwa basikalalu<\/i>, <i>kutongooka kwabantu bapenzyegwa<\/i> a <i>kubambulula penzi eelyo,<\/i> zyoonse zinoolibambide kale alimwi zinoogaminide kweendelezyegwa mumaanza ookwa Saatani kumugama.<\/p>\n<table align=\"right\" border=\"0\" cellpadding=\"15\" cellspacing=\"15\" height=\"120\" style=\"margin-left: 10px\" width=\"270\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"text-align: justify; padding: 7px\">\n<p align=\"center\"><font size=\"3\"><font color=\"#3366cc\"><strong><span>Poopo Francis, mbuli \u201cmwami walusele\u201d alimwi ngo poopo uucaalizya (Ciyubunuzyo 17) uyooba mufutuli wanyika uubamba cipangano caluumuno. Mbuli mbwali muJesuiti, walo wakanjilwa kale zyeelo alimwi madaimona alamweendelezya kwiinda mukucita bulozi mbwaakatalisya Ignatius Loyola.<em><\/em><\/span><\/strong><\/font><\/font><font size=\"3\"><font color=\"#3366cc\"><strong><span><em><\/em><\/span><\/strong><\/font><span style=\"font-family: Georgia\"><span style=\"font-weight: bold\"><\/span><\/span><\/font><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p class=\"MsoBodyText\">Poopo Francis, mbwali \u201c<a href=\"https:\/\/www.worldslastchance.com\/end-time-prophecy\/ciyubunuzyo-17-cishinshimi-ca-bami-bali-cilobamwami-wa-lusele-wazyibwa.html\">mwami waciloba<\/a>\u201d alimwi mbwali poopo wamacaalizyo, uyoolipeekezya kuba mufutuli wanyika ooyo uuyoonjila akati akulesyelela nkondo ya madaimona. Nkaambo kakuti walo mu Jesuiti, walo uli kale mubweendelezi bwa madaimona kwiinda mukusonda kabelesya masabe mbuli Ignatius Loyola. Alimwi walo uluujisi kupangana zilongwe azikombelo zinji abupaizi bwaanyika bwiindene. Aboobo, walo nguuyelela kusalwa kwiiminina mukowa wabantu boonse, akupangana cilongwe abasangu aabo bayoolicenjeezya kuzwa mumulengalenga.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Eeci cizuminano ciyoobambwa:<\/p>\n<ol>\n<li class=\"MsoBodyText\" style=\"margin-top:0in; margin-right:0in; margin-bottom:.0001pt\"><span style=\"tab-stops:list 35.35pt left 141.4pt\"> Kakwiindide mazuba aali 150 mbweenya mbocaamba cishinshimi;<\/span><\/li>\n<li class=\"MsoBodyText\" style=\"margin-top:0in; margin-right:0in; margin-bottom:.0001pt\"><span style=\"tab-stops:list 35.35pt left 141.4pt\"> Ciyoobikka poopo kusolweda akuba silutwe wabantu boonse mu Mulazyo Wanyika Mupya;<\/span><\/li>\n<li class=\"MsoBodyText\"><span style=\"tab-stops:list 35.35pt left 141.4pt\"> Ciyoobikka Poopo kuti ngo mufutuli wabantu mu Bupaizi Buswaangene Bomwe atalaa nyika.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"MsoBodyText\">Mbuli \u201cmufutuli wanyika,\u201d poopo unooli abusena bweelela kuti atalisye buzuba bomwe bwakupaila bantu boonse, buzuba bwa Nsondo, bubalilwa kubelesya kkalenda lya mituni lyokwa poopo. Ooku kuswaanganya nyika antoomwe mumfulumende yomwe abupaizi bomwe, muziindi zimwi kuyoolibonyaanga, ninzila yamaanu kuli boonse bayanda kulivwuna kwiinda mukweendelana akutobela nzila mpya yabweendelezi yokwa poopo. Basololi bazisi zyoonse bayoolekela malelo aabo mubweendelezi bwa poopo mbweenya Mangwalo mbwaalembedwe kuti: \u201cMeja aali kkumi ngookabona mbami bali kkumi. Aaba tabanatambula bwami pe, pele balatambula nguzu zyabwami kwakaindi kaniini buyo antoomwe amunyama. Aaba bali kkumi balijisi muzeezo omwe boonse, aboobo bapa munyama nguzu abwami bwabo.\u201d (Ciyubunuzyo 17:12-13, KJV)<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Eeco nceciyootalisya nkondo yamamanino akataa nguzu zyabulemu a nguzu zisofweede zyamudima. Lino bantu nobanooli muntenda yakulwanwa ziseese zya basangu, bantu bayoolwana kufumbwa muntu uuyanda kwiimina kulubazu lwa kasimpe kabulemu bwa kujulu. Boonse aabo bacilaa busongo basumpula Jwi lyokwa Yahuwah atalaa malelo aanyika, bayoolanganyigwa kuti balo mbabalengelezya ntenda. Lwaanguluko lwamuntu omwe-omwe luyoobikkwa kumbali, nkaambo boonse banikwaambwa kuti cilainda kubota kuti kwafwa bantu basyoonto buyo kwiinda kuti nyika yoonse injile mumanyongwe akuzumanana kulwanwa madaimona.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Lino Mwanaa mbelele naakamatula ciga casanu, ndakabona kunsi aacipaililo myuuya yabaabo bakajaigwa akaambo kakukambauka majwi aa [Yahuwah] alimwi akaambo kabumboni oobo mbubakali kupa. Bakapozomoka kabati, \u201cO Mwami Singuzuzyoonse, Oosalala, Oosinizizye, ino ndilili noti kabeteke akusubula bantu baansi aabo bakatujaya?\u201d (Ciyubunuzyo 6:9-10)<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Bwiinguzi bupedwe mbulemu kapati. Bujatikizya kupenzyegwa kuyoosikila basalali waakwiinda mweembo wasanu, maawe mutaanzi, nobayoojayigwa nkaambo kalusyomo lwabo eelyo baakukaka kusangana anyika iisofweede kukomba mubuzuba bulemekezya Mubeji mupati. \u201cMpoonya omwe-omwe wabo wakapegwa jansi lituba akwaambilwa kuti balindile akulyookezya kaindi kaniini mane kusikila babelesinyina, babunyina <i>abalo bajaigwe mbuli mbubakajaigwa balo<\/i>. Akuti eeco cizuzikwe. (Ciyubunuzyo 6:11, KJV)<strong><\/strong><\/p>\n<h2><strong>Kolibambila! Kolibambila! Kolibambila! <\/strong><\/h2>\n<p class=\"MsoBodyText\">Oolu lweeno inga tiilwaa kuzwidilila kucenga muntu kuti bantu nibalazyi ciimo canyika mbwiibambidwe a mulengalenga uuvwunikidwe atalaa nyika. Aboobo, kulayandika kapati kwiindulula kuyiisya bantu masimpe eeni.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kwamyaka iili 500, oobu bumpelenge bwa baJesuiti bwakayiisya kuti nyika ibambidwe mbuli bbola, ilazinguluka mumbalaa zuba\u2014alyalo zuba lwalyo kalifuuma mumweenya wakujulu uutagoli. Mpoonya kwaambwa kuti mumweenya uutagoli ooyu, basendekezya kuti kuli zilengwa leza zimwi zilaa busongo zikkala mumanyika aali kulaale. Ooku kubeja kuyokwiindizya muciindi ca \u201ckulwanwa ziseese zya madaimona\u201d ooko kwakashinshimwa mu Ciyubunuzyo 9. Ooku kucenga kutaambiki kuyoocitika eelyo poopo aakupangana cilongwe caluumuno akataa bantu amadaimona. Lino mbwanooli muntu wanyama wiiminina Saatani, walo uyoolisumpula akulibikka buleli atalaa nyika yoonse, alimwi Saatani uyoozwidilila mumakanze aakwe aakuba mweendelezi wanyika aciindi eeco nkaambo uyoolela kwiinda muli poopo uumwiiminina.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Mweembo wa maawe mutaanzi, wakapandululwa cakusyomeka a Muyubunuzi, uyubununa zintu zitola busena mukumpelenga kwa Saatani kwa mamanino kwakucenga nyika yoonse munsaa Kuboola Kwabili kwa Mufutuli Yahushua. Kwamyaka iili 500, baJesuiti bakabeleka cakusisikizya abumpelenge kuyiisya bantu kuti nyika ibambidwe aanga ndibbola. Lusyomo luli boobo lwakaletelezya zinjaanji zilubide eezyo ziyoogwasyilizya mu lweeno lwamamanino: lweeno lwakuti nyika yalwanwa ziseese zya basangu bamuzwakule, mpoonya eeco nceciyoopa <i>poopo wa ba<\/i><em><span style=\"font-style:normal\">Jesuiti<\/span><\/em><em> <\/em>kuti aswaanganye nyika yoonse mu mfulumende yomwe abupaizi bwa mituni bomwe.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Pele ooyo mweembo, maawe mutaanzi matalikilo buyo aazintu zitobela. Ooyo mulyango buyo wazintu zitobela kumanizya zyalane eeli licaalizya mumisela yoonse. Eeco nceciyoolazyika musemo wa lucengo lupati luyoofwamba kutobela waawo\u2026.<strong><\/strong><\/p>\n<p align=\"center\"><img decoding=\"async\" alt=\"Misena ya munyo ku Bolivia itondezya nyika iipapalele\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/bolivian-salt-flats-prove-flat-earth.jpeg.jpg\" style=\"width: 700px; height: 468px;\" title=\"\"> <\/p>\n<p align=\"center\"><font color=\"#6699cc\"><strong>Misena ya munyo ku Bolivia nje misena mipati atalaa nyika, iikwazeme kusikila 11,000 makkilomita. Kuti nyika niyabambidwe mbuli bbola, kuleka kuti ilipapalele, eeci cifwanikiso atala aawa nicatali kukonzyeka kulibonya boobo. Inyika mpiili akati niyali vwundumene akulesya muntu kubona mulongo wa malundu uulibonya akata cifwanikiso eeci. Cigwanikiso caku: <a href=\"http:\/\/www.dailymail.co.uk\" target=\"_blank\" title=\"\">http:\/\/www.dailymail.co.uk<\/a>.  <\/strong><\/font><\/p>\n<table bgcolor=\"#ffffff\" border=\"1\" bordercolor=\"#000000\" cellpadding=\"3\" cellspacing=\"0\" style=\"width: 100%; border-collapse: collapse\">\n<tbody>\n<tr valign=\"top\">\n<td width=\"100%\">\n<p align=\"center\"><font size=\"2\"><strong><\/strong><\/font><\/p>\n<p align=\"center\"><strong><\/strong><\/p>\n<p class=\"indenttext\"><font size=\"2\"><\/font><\/p>\n<p class=\"indenttext\"><font size=\"3\">Nkamu ya ilaa mulimo wakusimba makani aajatikizya bugwebenga bwakusisikizya bwa baJesuiti, kubeja kuti nyika ibambidwe mbuli bbola, kulila kwa Myeembo kulaafwafwi kumvwika katutaninga pandulula mbutwaateelela makani aaya. Kuti Mwami Yahuwah azumizye, nkamu ya WLC linolino iyoosimba makani aatondeyz ncobeni kuti Nyika tiibambidwe aanga ndibbola. Pele, ono nyoonse mwakulaizyigwa cakupaila amoyo woonse kuti muvwuntauzye makani aaya lwenu. Twamuzyibya kuti zifwanikiso zitondezya nyika iikoya bbola tazina maninna kugwisyigwa muzibalo zyesu. Ziyoogwisyigwa cakufwambaana kufumbwa mbuli mbotukonzya. Aatembaulwe Taata Yahuwah wamakamu ku mumuni uuli woonse ngwatupa mazubaano aamamanino.<\/p>\n<p>\t\t\tTubeleka Mulimo wa Mwami Yahuwah,<br \/>\n\t\t\tNdiswe Nkamu ya WLC<\/font><font size=\"3\"><\/font><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<hr>\n<p class=\"MsoBodyText\"><sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-1.0pt\">1<\/span><\/span><\/sup> H. Lee Sarokin, \u201cThe Reason for the Not Guilty Verdict in the Casey Anthony Case,\u201d<a href=\"http:\/\/www.huffingtonpost.com\/judge-h-lee-sarokin\/casey-anthony-jury_b_898550.html\" target=\"_blank\">http:\/\/www.huffingtonpost.com\/judge-h-lee-sarokin\/casey-anthony-jury_b_898550.html<\/a>.<span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><sup>2<\/sup> <\/span><\/span><a href=\"http:\/\/www.newadvent.org\/cathen\/04352b.htm\" target=\"_blank\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">http:\/\/www.newadvent.org\/cathen\/04352b.htm<\/span><\/span><\/a><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>3<\/sup> <\/span><\/span><em><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">Ibid.<\/span><\/span><\/em><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>4<\/sup> <\/span><\/span><em><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">Ibid.<\/span><\/span><\/em><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>5<\/sup> <\/span><\/span><a href=\"http:\/\/www.infowars.com\/the-hegelian-dialectic-and-its-use-in-controlling-modern-society\/\" target=\"_blank\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">http:\/\/www.infowars.com\/the-hegelian-dialectic-and-its-use-in-controlling-modern-society\/<\/span><\/span><\/a><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>6<\/sup> <\/span><\/span><a href=\"http:\/\/www.catholicculture.org\/culture\/library\/dictionary\/index.cfm?id=32849\" target=\"_blank\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">http:\/\/www.catholicculture.org\/culture\/library\/dictionary\/index.cfm?id=32849<\/span><\/span><\/a><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>7<\/sup> <\/span><\/span><a href=\"http:\/\/www.space.com\/25126-big-bang-theory.html\" target=\"_blank\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">http:\/\/www.space.com\/25126-big-bang-theory.html<\/span><\/span><\/a><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>8<\/sup> <\/span><\/span><a href=\"http:\/\/thesestonewalls.com\/gordon-macrae\/fr-georges-lemaitre-father-big-bang-2\/\" target=\"_blank\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">http:\/\/thesestonewalls.com\/gordon-macrae\/fr-georges-lemaitre-father-big-bang-2\/<\/span><\/span><\/a><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>9<\/sup> <\/span><\/span><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=7KVupdK_pBU\" target=\"_blank\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=7KVupdK_pBU<\/span><\/span><\/a><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">10<\/span><\/span><\/sup> <em>Ibid<\/em><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><sup>11<\/sup> Langa cilembedwe mutwe wakuti <\/span><\/span><em><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">Unholy Trinity: The Vatican, The Nazis, &amp; The Swiss Banks <\/span><\/span><\/em><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">and <em>Hitler &amp; The Vatican<\/em><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>12<\/sup> <\/span><\/span><em><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">Mit Gott und den Faschisten<\/span><\/span><\/em><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">, Hans E. G\u00fcnther Verlag, <\/span><\/span><a href=\"http:\/\/www.deschner.info\/\" target=\"_blank\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">http:\/\/www.deschner.info<\/span><\/span><\/a><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>13<\/sup> Langa cilembedwe mutwe wakuti <\/span><\/span><a href=\"https:\/\/www.amazon.com\/Operation-Paperclip-Intelligence-Program-Scientists\/dp\/0316221031\/ref=tmm_pap_swatch_0?_encoding=UTF8&amp;qid=1448986599&amp;sr=1-1\" target=\"_blank\"><em><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><span style=\"text-underline:none\">Operation Paperclip: The Secret Intelligence Program that Brought Nazi Scientists to America<\/span><\/span><\/span><\/em><\/a><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>14<\/sup> <\/span><\/span><a href=\"http:\/\/www.pbs.org\/opb\/historydetectives\/feature\/nazi-technology\/\" target=\"_blank\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">http:\/\/www.pbs.org\/opb\/historydetectives\/feature\/nazi-technology\/<\/span><\/span><\/a><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">15<\/span><\/span><\/sup> <a href=\"http:\/\/www.ecumenicalnews.com\/article\/vatican-astronomers-are-searching-for-alien-life-say-auhors-22068\" target=\"_blank\">http:\/\/www.ecumenicalnews.com\/article\/vatican-astronomers-are-searching-for-alien-life-say-auhors-22068<\/a><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\"><sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">16<\/span><\/span><\/sup> Langa cilembedwe mutwe wakuti <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=4Uu4zX8S2Kc\" target=\"_blank\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=4Uu4zX8S2Kc<\/a> a <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=Xh81JZRdjI4\" target=\"_blank\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=Xh81JZRdjI4<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"featured_media":224914,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"class_list":["post-110016","wlc-article","type-wlc-article","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","wlc-article-category-cishinshimi-ca-ciindi-camamanino","wlc-content-directory-flat-earth"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v26.7 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>BaJesuiti, Nyika ya ciimo ca Bbola: Bumpelenge Bwiinda Zyoonse! - Worlds Last Chance<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"BaJesuiti, Nyika ya ciimo ca Bbola: Bumpelenge Bwiinda Zyoonse! - Worlds Last Chance\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"December 31, 2022 Twaleka kusyoma kuti Poopo Francis ngo Mwami wa lusele mu cishinshimi. Nokuba boobo, tucizumanana kusyoma kuti bami\/malundu aali ciloba mbaa poopo bali ciloba, lino kusanganya antoomwe a Poopo Benedict XVI uufwide kali mwami wa ciloba. Ooku kucinca mukuteelela kwesu kwakaboolela mu luzyibo lwa zintu ziyoocitika kumamanino nzyaakaambilizya Ezekiya. Yahuwah aakulesyelela canguzu akunyonyoona [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Worlds Last Chance\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-08-21T17:38:13+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/the-jesuits-and-globe-earth-poster-citonga.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"500\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"318\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"28 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/\",\"url\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/\",\"name\":\"BaJesuiti, Nyika ya ciimo ca Bbola: Bumpelenge Bwiinda Zyoonse! - Worlds Last Chance\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/the-jesuits-and-globe-earth-poster-citonga.jpg\",\"datePublished\":\"2015-12-09T02:06:52+00:00\",\"dateModified\":\"2025-08-21T17:38:13+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"to-ZM\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"to-ZM\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/the-jesuits-and-globe-earth-poster-citonga.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/the-jesuits-and-globe-earth-poster-citonga.jpg\",\"width\":500,\"height\":318},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Articles\",\"item\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"BaJesuiti, Nyika ya ciimo ca Bbola: Bumpelenge Bwiinda Zyoonse!\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website\",\"url\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/\",\"name\":\"Worlds Last Chance\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"to-ZM\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"BaJesuiti, Nyika ya ciimo ca Bbola: Bumpelenge Bwiinda Zyoonse! - Worlds Last Chance","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"BaJesuiti, Nyika ya ciimo ca Bbola: Bumpelenge Bwiinda Zyoonse! - Worlds Last Chance","og_description":"December 31, 2022 Twaleka kusyoma kuti Poopo Francis ngo Mwami wa lusele mu cishinshimi. Nokuba boobo, tucizumanana kusyoma kuti bami\/malundu aali ciloba mbaa poopo bali ciloba, lino kusanganya antoomwe a Poopo Benedict XVI uufwide kali mwami wa ciloba. Ooku kucinca mukuteelela kwesu kwakaboolela mu luzyibo lwa zintu ziyoocitika kumamanino nzyaakaambilizya Ezekiya. Yahuwah aakulesyelela canguzu akunyonyoona [&hellip;]","og_url":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/","og_site_name":"Worlds Last Chance","article_modified_time":"2025-08-21T17:38:13+00:00","og_image":[{"width":500,"height":318,"url":"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/the-jesuits-and-globe-earth-poster-citonga.jpg","type":"image\/jpeg"}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"28 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/","url":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/","name":"BaJesuiti, Nyika ya ciimo ca Bbola: Bumpelenge Bwiinda Zyoonse! - Worlds Last Chance","isPartOf":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/the-jesuits-and-globe-earth-poster-citonga.jpg","datePublished":"2015-12-09T02:06:52+00:00","dateModified":"2025-08-21T17:38:13+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/#breadcrumb"},"inLanguage":"to-ZM","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"to-ZM","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/#primaryimage","url":"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/the-jesuits-and-globe-earth-poster-citonga.jpg","contentUrl":"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/the-jesuits-and-globe-earth-poster-citonga.jpg","width":500,"height":318},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/bible-prophecy\/the-jesuits-the-globe-earth-the-mother-of-all-conspiracies\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Articles","item":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"BaJesuiti, Nyika ya ciimo ca Bbola: Bumpelenge Bwiinda Zyoonse!"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website","url":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/","name":"Worlds Last Chance","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"to-ZM"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/wlc-article\/110016","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/wlc-article"}],"about":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/types\/wlc-article"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=110016"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/media\/224914"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=110016"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}