{"id":109830,"date":"2012-12-03T12:06:00","date_gmt":"2012-12-03T12:06:00","guid":{"rendered":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/wlc-article\/migrating-constantine-i-a-hillel-ii-balombwana-bobile-bakeena-nyika-yoonse\/"},"modified":"2025-08-21T16:23:03","modified_gmt":"2025-08-21T16:23:03","slug":"constantine-i-a-hillel-ii-balombwana-bobile-bakeena-nyika-yoonse","status":"publish","type":"wlc-article","link":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/articles\/kkalenda-lya-yah\/constantine-i-a-hillel-ii-balombwana-bobile-bakeena-nyika-yoonse\/","title":{"rendered":"Constantine I a Hillel II: Balombwana Bobile Bakeena Nyika Yoonse"},"content":{"rendered":"<div>\n<h2 align=\"center\">\n2 Balombwana [Constantine + Hillel] \u00f7 2 Makanze = 1 Kucenga Kupati<\/p>\n<\/h2>\n<table style=\"width: 100%; border-collapse: collapse\" cellspacing=\"0\" cellpadding=\"3\" bordercolor=\"#000000\" border=\"1\" bgcolor=\"#aad4e9\">\n<tbody>\n<tr valign=\"top\">\n<td width=\"100%\">\n<p align=\"center\"><font size=\"2\"><strong><\/strong><\/font><\/p>\n<p align=\"center\"><strong>Mumusela wane kuzwa ciindi ca Kristu, kkalenda lyansiku lyakadadulwa akubikka buzuba bwa Mujibelo mucibaka ca Nsabata kwiinda mukupindaula makkalenda. Nsabata yakasimpe ya Mangwalo yakasweeka .<br \/>\n<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\nKumwi kubeja kupati akataa misela yoonse kwakacitigwa mucuulu amyaanda ciloba yamyaka yakainda abalombwana bobile. Muleli waku Loma, Constantine, nguwaacita cintu cibyaabi boobu: walo wakaswaanganya bantu mubulelo bwakwe kwiinda mukusumpula buzuba bwa Nsondo kuti mbobuzuba Mufutuli Yahushua naakabuka kuzwa kubafu, akukasya kubelesya Kkalenda lya Bbaibbele kubalila akujanya buzuba bwa Pasika; eeco wakacicita kwiinda mukubikka mulawo wamfulumende. Eeci cakaletelezya tunjaanji akataa bantu banji. Musololi wa baJuuda Hillel II wakapa bwiinguzi kukupenzyegwa kwakatobela eelyo mulawo ooyo niwakapegwa kwiinda mukupindula kkalenda lya Bbaibbele. Eeci ncecintu cakadadula Nsabata yamasimpe kuzwa abusena mpoyakali kujaninwa akubikka buzuba bwamituni bwa Mujibelo mucibaka ca Nsabata. Eeco cakaletelezya tunjaanji akuvwambukila munsimunsi akulaale. Zintu zyakacitika kuzwa waawo zicicitika kusikila sunu mbuli muna Kristu amuJuuda uuli woonse nakomba akubalila mazuba aakwe kubelesya kkalenda lina Gregory. <\/p>\n<h3><strong>MUCITO<\/strong><\/h3>\n<h4><strong><br \/>\nConstantine<\/strong><\/h4>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" alt=\"Constantine I a Hillel II: Balombwana Bobile Bakeena Nyika Yoonse image\" style=\"margin-top: 5px; margin-bottom: 10px; margin-right: 15px\" title=\"\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/constantine-statue-face-1-8.jpg\" height=\"452\" align=\"left\" width=\"300\">Mumusela wane kwakacitika <br \/>\nkucinca kupati mumusela wanyika. Buna Kristu mbubwakatalika kubaa mpuwo<br \/>\nmu Bulelo bwa Loma kumwi kukomba mituni kwakacaala kakuceendelezya bupaizi<br \/>\nboonse. Cakali ciindi cibotu cakuti muntu omwe abaa nguzu zyakucita cintu<br \/>\nceebeka cilaa mpuwo akataa misela yoonse.<\/p>\n<p>Constantine Mupati <br \/>\n(c. 272 \u2013 337 C.E.) wakalizyibidwe kapati kuti ngo Muleli  \u201cMuna Kristu mutaanzi\u201d wabulelo bwa Loma.<br \/>\nMubwini, walo wakali mutaanzi alimwi kuleka buyo boobo, wakali simituni.  Walo wakalizumizya kubbapatizyigwa kaindi<br \/>\nkasyoonto buyo munsaa kufwa kwakwe pele wakazumanana akuya kumbele kulela<br \/>\nacuuno ca <em>Pontifexi Maximasi,nkokuti Muleli Mupati <\/em> kusikila naakafwa.<sup>[1]<\/sup>  Abalo<br \/>\nbakatolika balazumina kuti Constantine wakakkalilila acuuno cabu <em>pontifexi maximasi<br \/>\nnaa Muleli Mupati <\/em> naakamanizya<br \/>\n\u201ckusanduka\u201d<sup>[2]<\/sup><\/p>\n<p>Constantine wakali muntu mucenjezu mumakani aamapolitikisi<br \/>\nakulondola bweende bwazintu. Walo wakali kuyandisya kuswaanganya nkamu zilwana<br \/>\nmubulelo bwakwe; nkamu yabakomba mituni ayabana Kristu. BamaJuuda bakali<br \/>\nkabunga kakali kucimwa akataa bantu banji aboobo tiibakalaa mpuwo mpati, mpuwo<br \/>\nyabo yakali cingilidwe. Aboobo, kukanza kwa Constantine kwakali kwakuswaanganya<br \/>\nbulelo bwakwe kwiinda mukujana mbaakani aawo aswaanganina bakomba mituni abana<br \/>\nkristu bakumbo abalo bakali kukomba mituni. Walo wakaganta buzuba bomwe<br \/>\nbwakubaswaanganya, buzuba bwa Nsondo bujanwa mukkalenda lyamituni. <\/p>\n<p><a href=\"\/yahuwahs-calendar\/mvwiki-yamazuba-aali-lusele-musela-wa-kkalenda-lina-juliyasi.html\">Kkalenda<br \/>\nlitaanzi lina Juliyasi<\/a>, mbweenya mbuli kkalenda lyabulelo bwa Loma<br \/>\neelyo  lyakali kumbelaa ndilyo, lyakalaa<br \/>\nmazuba aali lusele. Mabala kutalikila a A kusikila ku H akali kwiiminina buzuba<br \/>\nbomwe bomwe bwamvwiki. Aciindi eeco, masi aayimpene, akali kubelesya nzila<br \/>\nziimpene zyakubalila ciindi, alimwi mu Bulelo bwa Loma amwalo, kwakali<br \/>\nkwiimpana akataa zyooko zinjaanji mukubelesya kkalenda lina Juliyasi. Ikkalenda<br \/>\nlya mituni lilaa mazuba aali ciloba, lyakajuzyigwa mubulelo bwa Loma mumusela mutaanzi<br \/>\nwa B.C.E.<sup>[3]<\/sup><\/p>\n<p>Nokuba kuti kwakasika kkalenda lyamituni, kkalenda litaanzi<br \/>\nlina Juliyasi lyakazumanana kubelesya mazuba aali lusele kwaciindi cikubwene.<br \/>\nPele mukuya kwaciindi, \u201cmulongo wamazuba aali lusele aayinduluka kuzinguluka\u201d<br \/>\nwakaatulwa akkalenda lyamazubaano lilaa mazuba aali ciloba, eelyo lyakataanguna<br \/>\nkubelesyegwa mucisi ca Italy muciindi cabulelo buna Juliyasi,<sup>[4]<\/sup><em><br \/>\nkaliindide <\/em>kkalenda lina Juliyasi eelyo lyakabikkwa amulawo mu 45 BC<br \/>\nkatanazyalwa Kristu. <em>Inzila yakubalila mazuba kubelesya mabala, ayalo<br \/>\nyakatolelezyegwa mukkalenda lipya lyamazuba aali ciloba\u2026 Kwaciindi cikubwene<br \/>\nmvwiki eeyo anzila yakubalila mazuba kubelesya mabala, zyakazumanana<br \/>\nkubelesyegwa antoomwe, <\/em><strong><em>pele kusikila buyo ciindi eeco mvwiki<br \/>\nniyaazuminwa akubikkwa mumulawo wa Constantine mu AD 321<\/em><\/strong><em>, eeyo<br \/>\nnzila yakubalila ciindi, yakalilekede kale kubelesyegwa.<\/em>\u201d<sup>[5]<\/sup><br \/>\nEelyo mvwiki yamituni iila mazuba aali ciloba niyakazyibidwe aba Loma<br \/>\nakubelesyegwa muzyooko zyabo, kkalenda lina Juliyasi eelyo lyakali kubelesyegwa<br \/>\nkataninga zyalwa Kristu, akubelesyegwa muciindi cabuumi bwakwe, akumbelaa<br \/>\nmazuba aabuumi bwa Yahushua, lyakacilaa mazuba aali lusele. <\/p>\n<p>Aaka nkasimpe kakonzya kukwabililwa abumboni bwamisela<br \/>\nbujanwa mumayake aansiku: kasamu kalembedwe kkalenda lina Juliyasi kacijanwa<br \/>\namazubaano kakatondezya mvwiki zyilaa mazuba aali lusele amvwiki zyilaa mazuba<br \/>\naali ciloba antoomwe mukkalenda lyomwe.<\/p>\n<p class=\"indenttext\">Mbuli bulelo bwa Loma mbubwakali kuyaa<br \/>\nkukwakwamuka kukomena, ayalo mvwiki ilaa mazuba aali lusele yakatalika kuleka<br \/>\nkubelesyegwa. . . .  Kkalenda lyamituni<br \/>\nyazilengwa leza zyamumweenya wakujulu, akkalenda lilaa mazuba aali ciloba<br \/>\nlyabana Kristu, aaya makkalenda obile akajuzyigwa mumunzi wa Loma akutalika<br \/>\nkubaa mpuwo. Kuli bumboni butondezya kuti mvwiki yaba Loma yamazuba aali<br \/>\nlusele, amvwiki yamazuba aali ciloba zyakali kubelesyegwa antoomwe aciindi<br \/>\ncimwi kwaciindi cikubwene. <em>Nokuba boobo, kubelesyegwa antoomwe kwamvwiki<br \/>\neezyo tiikwakali kweendelana alimwi tiilyakalampa kusikila eelyo bantu nibaleka<br \/>\nkubelesya misyobo yamvwiki zyobile antoomwe. Imwi mvwiki yakeelede kuleka<br \/>\nkubelesyegwa akusowelwa limwi kumbali. Mbuli mbotuzyi toonse, eeyo yakali<br \/>\nmvwiki yamazuba aali lusele yakamwaigwa akumwailwa limwi kuzwa mumusela<br \/>\nwanyika..<\/em><sup>[6]<\/sup><\/p>\n<p>Eeci, tiicakali cintu cakacitika mubuzuba bomwe buyo. Mbuli<br \/>\nkkalenda lyamituni lilaa mazuba aali ciloba mbulyakali kuyaa kubaa mpuwo,<br \/>\nakwalo kubelesya mabala (aa A kusikila ku G) mukubalila mazuba aamvwiki,<br \/>\nkwakalazyikwa ambali, mpoonya mazuba aamvwiki akapegwa mazina aabaleza bamituni<br \/>\nmbuli mbokucili mazubaano mukkalenda ndyotubelesya.<\/p>\n<p class=\"indenttext\">Tacili cintu cikonzya kudonaikwa kuti<br \/>\nkuyambukila kwamaseseke aaku Iran [Pesiya] akwalo kwakalaa mulimo mukutalisya<br \/>\nbakomba mituni kubelesya mvwiki iijisi buzuba bwa Nsondo kuti mbuzuba<br \/>\nbusetekene. <em>Mazina aayo ngotubelesya kuulika mazuba aali cisambomwe<br \/>\naamvwiki, katutakubwene ncotwaayitila boobo, akatalika kubelesyegwa aciindi<br \/>\nbupaizi bwa Mithiraizimu nibwakabaa batobeli muzyooko zya Kumbo, alimwi muntu<br \/>\ninga taabinda kukosozya makani kwaamba kuti aciindi mpeenya aawo bwakazwidilila<br \/>\nakubaa mpuwo bupaizi oobu<\/em>.<sup>[7]<\/sup> <\/p>\n<p>Bumwi bumboni bwamayake aansiku, butondezya bana Kristu<br \/>\nkababala mazuba aabo kubelesya makkalenda obile antoomwe; eelyo nobakali<br \/>\nkulemba atalaa zyuumbwe, bakali kulemba mazuba aakkalenda lina Juliyasi amazuba<br \/>\naabalilwa kutobezya kkalenda lyamwezi-azuba lyamu Bbaibbele. Cimwi cilembedwe,<br \/>\ncakalembwa muli Bwasanu, Vwumbi Pati 5, 269 C.E., caamba kuti: \u201cMunguzu zya<br \/>\nClaudius a Paternus, mumwezi wa Nonesi nokuba kuti Vwumbi Pati, mubuzuba bwa<br \/>\nVenus, amubuzuba bwa 24<sup>th<\/sup> bwamwezi uulibonya, Leuces wakalazyika<br \/>\n[ciibalusyo eeci] camwanaakwe musimbi uuyandwa Severa, aku Muya Uusalala Wako.<br \/>\nWalo wakafwa [kalaa myaka yakuzyalwa] 55, amyezi kkumi awumwi,[a] mazuba aali<br \/>\nkkumi.\u201d<sup>[8]<\/sup> <em><\/em><\/p>\n<table height=\"370\" align=\"left\" cellspacing=\"10\" border=\"0\" width=\"351\">\n<tbody>\n<tr>\n<td align=\"justify\" valign=\"top\"><strong><font color=\"#6699cc\"><img decoding=\"async\" style=\"margin-left: 0px\" alt=\"Kasamu ka Kkalenda lyaba Loma kakazyila Kumazyiba Aakusambila amubili ookwa Titus\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/roman-stick-calendar-8.png\" title=\"Kasamu ka Kkalenda lyaba Loma kakazyila Kumazyiba Aakusambila amubili ookwa Titus\" border=\"0\"><\/font><font color=\"#6699cc\">Aaka kasamu ka Kkalenda kakazyila Kumazyiba Aakusambila amubili ookwa Titus, kakabambilwa akataa 79-81 C.E. Katondezya Saturn, ujisi sikela, kaimwi mbuli leza wabuzuba butaanzi bwa mvwiki (Mujibelo). Leza wazuba (Nsondo) nguutobela kumbele lyakwe, awalo katobelwa a leza mukaintu mutuni mwezi (Muvwulo) muli bwatatu bwamvwiki eeyo. <br \/>\n<\/font><\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p><em>Eeci <\/em>ncecakatola busena<br \/>\neelyo Constantine naakabweza ntaamu yakuyungizya nguzu zyakwe mumapolitikisi.<br \/>\nWalo wakayandisya kabunga kabakomba mituni kwiinda kabunga kabana Kristu.<br \/>\nAboobo, kutaanguna, wakabikka milawo yakali kulemekezya leza mutuni wa Zuba, mu<em>Buzuba bwa Zuba,<\/em> naa kuti bwa Nsondo. Muvwiki ntaanzi yakalaa mazina<br \/>\naabaleza bamituni, Mujibelo bwakali buzuba butaanzi bwamvwiki. Nsondo yakali<br \/>\nbuzuba bwabili muvwiki kusikila kuli Bwasanu mbobwakali buzuba bwa ciloba.<\/p>\n<p>Izuba, nokuba boobo, lyakali citondezyo cakwe cimugaminina<br \/>\nConstantine lwakwe. Walo wakalembya mutwe wakuti <em>Sol Invictus <\/em>(Zuba<br \/>\nLitakonzyi Kukomwa) atalaa mali makkobili akuzumanana kulembya oobo mubuumi<br \/>\nbwakwe boonse. Kusumpula Nsondo, cakaba cintu citambulika akataa bantu bakomba<br \/>\nmituni alimwi cakali cintu bamwi bana kristu ncibakatalikide kale kuzumina.<br \/>\nKusikila mumusela wabili, bana Kristu banji (kapati aabo bakali kukkala Kumbo),<br \/>\nbakatalikide kale kulemekezya Nsondo kuti mbuzuba bwakubuka kwa Mufutuli kuzwa<br \/>\nkubafu. Aboobo aawa mpampawo Constantine mpaakajanina busena bwakuti<br \/>\nabaswaanganye antoomwe bakomba mituni abana kristu.<em><\/em><\/p>\n<p class=\"indenttext\"><em>Mulawo wa Nsondo ookwa Constantine<br \/>\ntuuyelede kupegwa mpuwo kapati<\/em>. Walo wakasanganya<br \/>\nkubamba, akukasya kusampaula Nsondo antangalala, kulesya kuyiita kuti <em>Sabbatum<\/em><br \/>\n[Nsabata] nokuba kuti <em>buzuba bwa Simalelo<\/em> [Buzuba bwa Mwami], pele<br \/>\nkuyiita muzina litaanzi lyansiku lyamituni lyakuti, <em>buzuba bwa Zuba <\/em>[Nsondo],<br \/>\nmbuli bantu bacisi boonse mbubakazyibide kale, kutegwa awalo mulawo ooyu<br \/>\nutobelwe akulemekwa abaabo bakomba Hercules, Apollo, a Mithras, mbweenya abana<br \/>\nkristu abalo. <em>Kwakanyina mumulawo wakwe caambilizya mulawo wane nokuba<br \/>\nkubuka kuzwa kubafu kwa Kristu<\/em>.<sup>[9]<\/sup><\/p>\n<p>Constantine wakali kulanganyigwa kuti muna kristu nkaambo<br \/>\n\u201cmulawo wakwe wa Nsondo\u201d tiiwakageme cintu comwe buyo. Walo wakalikuyanda kuti<br \/>\noobo buzuba butambulike kuli baabo bakomba mituni <em>antoomwe<\/em> abana kristu! <\/p>\n<p class=\"indenttext\">Tacili cintu cikatazya kubona, ooyu mulawo<br \/>\nmbuwakali kunga watonkela kumbele makanze ookwa Constantine. Wakali kunga wapa<br \/>\nbulemu kupobwe lya cikombelo cabana kristu,<sup>[10]<\/sup> alimwi wakali kunga<br \/>\nwapa bulemu kumituni yabakomba zibumbwa ayalo.<em> Mubwini kunyina cintu<br \/>\nmumulawo ooyu catakali kunga calembwa amutnu uukomba mituni. <\/em>Ooyu mulawo<br \/>\nulemeka mutuni ooyo Constantine ngwaakatalisya kuti ngo leza, Apollo naa Zuba. <em>Alyalo<br \/>\nzina lya buzuba bwini lyakali sabaide kuzyibika.<\/em> Ibbala lyakuti Nsondo (<em>buzuba<br \/>\nbwa Zuba<\/em>), lyakali kubelesyegwa akataa bana kristu abakomba mituni<br \/>\nmbweenya buyo.<sup>[11]<\/sup> <\/p>\n<p>Mvwiki yamazuba aali ciloba yamituni njiyaagwasyilizya<br \/>\nkapati mukupindula kkalenda. Mvwiki iina Juliyasi yamazuba aali lusele amvwiki<br \/>\nyamazuba aali ciloba ya Bbaibbele, zyakayaamikwa kumbali, mpoonya mubusena<br \/>\nbwazyo kwakabikkwa mvwiki yamituni yabupaizi bwa Mithraizimu. Eeyo mvwiki<br \/>\nyakazyila kukukomba mituni, <em>kutali <\/em>mu<br \/>\nBbaibbele mbuli bana kristu mbobasendekezya. \u201cCakali ciindi cibotu kuswaanganya<br \/>\nmfulumende yacisi acikombelo antoomwe, nkaambo zyakali kuyandana kuba antoomwe.<br \/>\nOobu bwakali busongo bweebeka muli Constantine bwakubona zintu munzila eeyo<br \/>\nakuzyeendelezya munzila iili boobo. Walo wakabasomba luumuno bantu bacikombelo,<br \/>\nkufumbwa buyo kuti cikombelo kacilanganya mfulumende akutabilila nguzu<br \/>\nzyabaleli.\u201d<sup>[12]<\/sup><\/p>\n<p>Mulawo wa Nsondo wa Constantine tiiwakamvwanya bakomba<br \/>\nmituni abunji bwabana kristu. Nokuba boobo, wakayungizya kuleta antangalala<br \/>\nkuzwangana kupati ooko kwakaliko kale kwamyaanda yamyaka: kuzwanganina buzuba<br \/>\nkwakusekelela cituuzyo ca Mufutuli. Kusikila ciindi eeci, bunji bwabana kristu,<br \/>\nkapati aabo bakali kukkala Kujwe, bakacili kukomba mu <a href=\"\/yahuwahs-calendar\/nsabata-ya-buzuba-bwa-ciloba-kubambulula-caalubila.html\">Nsabata<br \/>\nyabuzuba bwaciloba<\/a> akubamba mapobwe aaciindi comwe amwaka ookwa Yahuwah,<br \/>\naayo aabalilwa kubelesya <a href=\"\/view-video\/1471\/kkalenda-lya-mulengi.html\" title=\"\">kkalenda<br \/>\nlitobezya zuba amwezi lyamu Bbaibbele<\/a>. Abalo banjaanji aabo bakazuminide<br \/>\nkukomba mu Nsondo, bakacili kubelesya kkalenda lyamu Bbaibbele kubalila buzuba<br \/>\nbwa Pasika. <\/p>\n<table height=\"198\" align=\"right\" cellspacing=\"15\" border=\"0\" width=\"247\">\n<tbody>\n<tr>\n<td align=\"center\" valign=\"top\"><a href=\"\/yahuwahs-calendar\/isita-pasika-wa-bakomba-zilengwa-leza.html\" title=\"\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" title=\"Isita \u2013 Pasika wa Bakomba Zilengwa Leza\" style=\"margin-left: 0px\" alt=\"Isita \u2013 Pasika wa Bakomba Zilengwa Leza\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/easter-pagan-passover-poster-citonga.jpg\" height=\"159\" border=\"0\" width=\"250\"><\/a><strong><font color=\"#6699cc\"><a href=\"\/yahuwahs-calendar\/isita-pasika-wa-bakomba-zilengwa-leza.html\" title=\"\"><\/p>\n<p>Isita \u2013 Pasika wa Bakomba Zilengwa Leza<br \/>\n<\/a><\/font><\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Ooku kwakali kuzwanganina makkalenda obile aayimpene<br \/>\nkwakatolede ciindi cikubwene.<\/p>\n<p class=\"indenttext\">Kuzwa kumusela wabili A.D. kwakali<br \/>\nkwiimpana akataa mizeezo iijatikizya kusekelela pobwe lya pasika (Isita)<br \/>\nlyakupenga kwa Mufutuli (lufu, kuzikkwa akubuka kuzwa kubafu). Ciyanza <em>cansiku<\/em> lini cilibonyaanga cakali<br \/>\ncakubamba pobwe eelyo mubuzuba bwa kkumi abwane (buzuba bwa Pasika), bwakkumi<br \/>\nabwasanu, abwakkumi acisambomwe bwa mwezi uulibonya <em>kakwiina kubikkila<br \/>\nmaanu buzuba bwamvwiki iina [Juliyasi]nolisika pobwe eelyo kuzwa kumwaka omwe<br \/>\nkusikila mumwaka uutobela. <\/em>Bamabbishopo baku Loma, mukuyandisya kusumpula<br \/>\nkukomba mu Nsondo kuti libe pobwe, bakakosozya kuti kusekelela ooku kweelede<br \/>\nkucitwa lyoonse muli Basanu, Mujibelo amu Nsondo iitobela buzuba bwakkumi<br \/>\nabwane bwa mwezi uubonwa ameso. Ku Loma, Bwasanu a Mujibelo, akali mazuba<br \/>\naapobwe lya Isita aakuliimya mpoonya akumanizya kuliimya ooko mukulya mulalilo.<em>Eeci cakaleta kuzwangana ooko kwakatola misela yobile, kusikila Constantine<br \/>\nnaakanjila akati kuti alesyelele kulwana ooku, kaiminina babbishopo baku Loma<br \/>\nakukasya nkamu imwi.<\/em><sup>[13]<\/sup><\/p>\n<p>Kamwi kaambo kakaambwa a Eusebius waku Caesarea, kayubununa<br \/>\nkuti, zikombelo zyaku Asia zyakatalikide kaindi kusekelela Pasika mubuzuba bwa<br \/>\nAbibu 14, kakuli zikombelo zyakumbo zyakasandukila kukukomba <a href=\"\/view-video\/936\/isita-pasika-wa-bukombi-bwa-zilengwa-leza.html\" title=\"\">Isita<br \/>\nwa Nsondo yabakomba mituni<\/a>:<\/p>\n<p class=\"indenttext\">Mubuzyo wini uuliko aawa ngwakuti, aciindi<br \/>\neeco [mumusela wabili], yoonse minzi ya BaLoma mucooko caku Asia, mbweenya<br \/>\nmbuli ziyanza zyansiku, ayalo yakali kutobela kuti <em>buzuba bwakkumi abwane<br \/>\nbwamwezi uubonwa ameso, oobo buzuba bamaJuuda nobakalailidwe kutuuzya mwanaambelele,<\/em>bweelede kubambwa mupobwe lya Pasika wa Mufutuli. Aboobo, tiicakali cintu<br \/>\nciyandika kulesya kuliimya kwabo mubuzuba oobo, <em>kakunyina makani kufumbwa<br \/>\nbuzuba bwamvwiki iina [Juliyasi]mulyakali kusikila pobwe eelyo.<\/em> Pele<br \/>\ntiicakali ciyanza ca zikombelo munyika yoonse kulesya ciyanza eeco muciindi<br \/>\neeco pe\u2026.<sup>[14]<\/sup><\/p>\n<p>Kuzinguluka kakwiina kulekezya kwa mvwiki iina Juliyasi<br \/>\nkwakaleta kaambo kakuti Pasika wamu Bbaibbele mubuzuba bwa Abibu 14 tiiwakali<br \/>\nkukonzya kusikila mubuzuba buli boonse bwa mvwiki iina Juliyasi. Aboobo, buzuba<br \/>\nbwa Abibu 16, buzuba bwakubuka kuzwa kubafu, lyoonse tiibwakali kusikila mu<br \/>\nNsondo pe. Nkabela aabo bakali kutandila kusekelela Isita kubelesya kkalenda<br \/>\nlina Juliyasi bakabikka mulawo waambilizya kuti boonse bana kristu beelede kubamba<br \/>\nbuzuba bwakubuka kuzwa kubafu mu Nsondo ya Isita, kuleka mubuzuba bwa Pasika,<br \/>\nAbibu 14. Aboobo, mukulemekezya pobwe lyabakomba mituni, kakusendekezyegwa kuti<br \/>\nnkulemekezya kubuka kwa Jeesu, kwakaatulwa <a href=\"\/biblical-christian-beliefs\/mapobwe-ookwa-yahuwah-nkwaacili-lyoonse-kukabe-kutamani.html\">Pobwe<br \/>\nlyokwa Yahuwah<\/a> eelyo lisekelelwa lufu lwa Yahushua.<\/p>\n<p class=\"indenttext\">Tubungabunga twaba bbishopo twakapegwa<br \/>\nkaambo, alimwi kwiinda mukumvwana antoomwe, akuzuminana, twakabamba akubikka<br \/>\nmulawo wabupaizi wakuti, maseseke aakubuka kwa Mwami kweelede kusekelelwa<br \/>\nkuleka buzuba bumbi pele mubuzuba bwa Mwami [ bwa Nsondo], alimwi swebo<br \/>\ntweelede kubamba pasika akuliimya mubuzuba oobu bulikke.<sup>[15]<\/sup><\/p>\n<table height=\"198\" align=\"left\" cellspacing=\"15\" border=\"0\" width=\"247\">\n<tbody>\n<tr>\n<td align=\"center\" valign=\"top\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" title=\"Kubuka Kuzwa Kubafu: Ngu Isita? Naa Micelo Mitaanzi?\" style=\"margin-left: 0px\" alt=\"Kubuka Kuzwa Kubafu: Ngu Isita? Naa Micelo Mitaanzi?\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/the-resurrection-easter-or-first-fruits-citonga.jpg\" height=\"223\" border=\"0\" width=\"350\"><strong><font color=\"#6699cc\"><a href=\"\/yahuwahs-calendar\/the-resurrection-easter-or-first-fruits.html\" title=\"\"><\/p>\n<p><\/a><span>Kubuka Kuzwa Kubafu: Ngu Isita? Naa Micelo Mitaanzi?<\/span><a href=\"\/yahuwahs-calendar\/the-resurrection-easter-or-first-fruits.html\" title=\"\"><br \/>\n<\/a><\/font><\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Aabo bakacilamatide kkalenda lya Bbaibbele bakatongookela<br \/>\nmulawo wababbishopo bakumbo ooyu. Mulugwalo ndubaatumina Victor, Bbishopo waku<br \/>\nLoma, Polycrates wakalomya kwaamba lusyomo lwakwe lwakutobela kkalenda lya<br \/>\nBbaibbele mukubamba Pasika. Lugwalo lwakwe lulayandika kubana kristu<br \/>\nbamazubaano nkaambo lujatikizya Muyandwa Johani aMwaapositolo Phillip kuti,<br \/>\nabalo bakali kubamba Pasika! Eusebius wakalungulula makani kuti:<\/p>\n<p class=\"indenttext\">Pele babbishopo baku Asia, kabasolwedwa<br \/>\naPolycrates, <em>bakasala kuyaamina kuciyanza eeco ncibaatambidwe kaindi kuzwa<br \/>\nnsiku. <\/em>Walo lwakwe, mulugwalo oolo ndwaakalembela Victor acikombelo caku<br \/>\nLoma, wakalemba majwi aatobela aaciyanza eeco ncaakatambwide:<\/p>\n<p class=\"indenttext\">\n<p class=\"indenttext\">Swebo tubamba buzuba bwini; kakwiina<br \/>\nkuyungizya, nokuba kugwisyila. Nkaambo munyika ya Asia nkobali abamwi balaa<br \/>\nmumuni bakoona mubulongo, aabo bayoobuka mubuzuba bwakuboola kwa Mwami, eelyo<br \/>\nnayoosika mubulemu bwakujulu, alimwi akuyandaula basaante boonse. Akataa baabo<br \/>\nkuti Philip, umwi wabaapositolo bali kkumi ababili . . . alimwi, a Johane, ooyo<br \/>\nwakali kamboni alimwi mwiyi, wakayaamide acamba ca Mwami, alimwi. . . ooyo<br \/>\nwakoonena ku Ephesus.  Alimwi a Polycarp ku Smyrna, ooyo wakali bbishopo<br \/>\nalimwi wakajailwa mulumbe mubotu . . . <em>Boonse aaba bakabamba buzuba<br \/>\nbwakkumi abwane bwa pasika kweendelanya aMulumbe Mubotu, kakwiina kuleyaleya,<br \/>\npele kabatobela mulawo walusyomo lwesu.<\/em><sup>[16]<\/sup><\/p>\n<p>Kuti basyomi baku Asia nibaakaka kuleka kubelesya kkalenda<br \/>\nlya Bbaibbele kubamba buzuba bwa Pasika, ncintu cikonzyeka kuti bakali kukaka<br \/>\nkusiya <a href=\"\/yahuwahs-calendar\/nsabata-iitobezya-mweziazuba.html\">Nsabata<br \/>\nyamasimpe <\/a> iibalilwa kubelesya<br \/>\nkkalenda eelyo. Bbishopo waku Loma, \u201cmpeenya aawo wakamwantuka akukosozya<br \/>\nlumvwano akataa minzi yaLoma yoonse yakucooko ca Asia, azikombelo zyakali<br \/>\nkumvwana aminzi eeyo, kuti nkunyonganya bupaizi; alimwi walo wakalemba magwalo<br \/>\nakutandila limwi boonse kuzwa mucikombelo.\u201d<sup>[17]<\/sup><\/p>\n<p>Ncintu ciyandika kubikkila maanu kuti kunyina kuzwangana<br \/>\nkwaacitika mumakani aakubuka kuzwa kubafu. Boonse bobile bakazuminana kuti oobo<br \/>\nbuzuba bwakali buzuba bwa Abibu 16, bwakkalenda litobezya mwezi azuba.<br \/>\nKukazyana kwini, mbuli mbokwaambwa atala aawa, kwakali atalaa makani <em>aabuzuba<\/em> <em>bwakusekelela<\/em>. Mazuba abalilwa kubelesya makkalenda, aboobo cintu<br \/>\ncitobela ncakuti, ooku kwakali kuzwanganina kkalenda lyeelede kubelesyegwa mukusekelela<br \/>\nmapobwe. Mukumvwanya bana Kristu abakomba mituni, kusekelela kukankaminwa<br \/>\nakubuka kuzwa kubafu kwakeelede kusandulwa kuzwa mukkalenda litobezya mwezi<br \/>\nazuba lya Bbaibbele, kuya ku kalenda lina Juliyasi <em>litobezya zuba lutuzu<\/em>.<br \/>\nMyaka yone kakubikkidwe milawo iisumpula Nsondo mu 321 C.E., Constantine<br \/>\nwakaita Muswaangano waku Nicea mu 325 kuti amanizye kuzwangana ooku. <\/p>\n<p>Kunyina limbi cituuzyo ca Mufutuli nicakacili<br \/>\nkunoosekelelwa mubuzuba bwa 14<sup>th<\/sup>, 15<sup>th<\/sup> abwa 16<sup>th<\/sup><br \/>\nbwa Abibu bubalilwa mukkalenda litobezya mwezi azuba. Mumazuba aazya kumbele,<br \/>\nzyoonse zintu zyakwiibaluka zyamusyobo ooyo, ziyoosandwidwa ku kkalenda lina<br \/>\nJuliyasi, oomo mozinkonzya kusensela ooku akooku akataa mazuba aa Miyoba 20-22<br \/>\nkusikila ku Mukubwe Kaangala 22-25. Bbishopo waku Loma lwakwe awalo, kayandisya<br \/>\nnguzu zipati ampuwo zyaku Loma, wakasinikizya makani aaya antoomwe kumwi<br \/>\nkabelesya mpuwo ya Constantine. \u201cKusikila muciindi ca Constantine, kuzangila<br \/>\njulu mucikombelo kwakali libambide kale kugwasyilila muleli wamfulumende kuti<br \/>\nabelesye nguzu zyakwe kusinikizya bantu boonse kutobela mulawo.\u201d<sup>[18]<\/sup><\/p>\n<p>Constantine wakali dadanyene kwaamba kuti kkalenda lya<br \/>\nbuJuuda tiilyakaceelede kubelesyegwa kubalila mazuba. <\/p>\n<p class=\"indenttext\">Kumuswaangano waku Nice [Nicea], kufumbwa<br \/>\ncakali kujatanya Buna Kristu kubazyali babo cakakoswedwa limwi. Ipobwe lya<br \/>\nIsita kusikila ciindi eeco, lyakali kusekelelwa aciindi comwe a Pasika waba<br \/>\nJuuda, alimwi mazuba akali kubalilwa aba Sanihedulini baku Jud\u00e6a kubelesya<br \/>\nkkalenda lya baJuuda; <em>pele mumazuba aacizya kumbele lyakali kunoomaninide<br \/>\nkuyaamuka kkalenda lya baJuuda, \u201cNkaambo tacili cintu ciluleme kuti eeli pobwe<br \/>\nliinda kusetekana akataa mapobwe woonse kalitobela ziyanza zya baJuuda. Aboobo<br \/>\nkuzwa ciindi cino, atulekele limwi akubulile lyo nociba cintu comwe<br \/>\ncituswaanganya abantu bacima aaba; Mufutuli wesu wakatutondezya nzila iimbi.<br \/>\nInga caba cintu cabufubafuba kuti baJuuda nibali kulidunda kuti swebo<br \/>\ntatukonzyi kusekelela Pasika kakwiina kugwasyigwa akkalenda lyabo ndyobabelesya<br \/>\nkubalila ciindi.\u201d Aaya makani akaambwa a Muleli <\/em>Constantine . . . [alimwi<br \/>\nakaba] malailile aa Cikombelo <em>eeco lino cakeelede kusala kwakugamika<br \/>\nbaJuuda.<\/em><sup>[19]<\/sup><\/p>\n<p class=\"indenttext\">\n<table style=\"width: 100%; border-collapse: collapse\" cellspacing=\"0\" cellpadding=\"3\" bordercolor=\"#000000\" border=\"1\" bgcolor=\"#ffffff\">\n<tbody>\n<tr valign=\"top\">\n<td width=\"100%\">\n<p class=\"indenttext\"><font size=\"3\"><strong>Constantine wakamanizya kubamba zintu zyotatwe, eezyo zyakapilinganya zintu kusikila buzuba obuno;<\/strong><\/font><\/p>\n<ol><\/ol>\n<p class=\"indenttext\">1. Wakabikka mvwiki yamituni ilaa mazuba aali ciloba akubamba <em>buzuba bwa Zuba<\/em> (Nsondo) kuti bube buzuba butaanzi mumvwiki, akubikka <em>buzuba bwa Saturni<\/em> (Mujibelo) kuti bube buzuba bucaalizya  mumvwiki. <\/p>\n<p class=\"indenttext\">2. Wakasumpula pobwe lya Isita akulibikka munzila yakuti Pasika wamasimpe a Isita wabakomba mituni, nolilampa buti zitani kusikili mubuzuba bomwe antoomwe. <\/p>\n<p class=\"indenttext\">3. Wakasumpula <em>buzuba bwa Zuba<\/em> kuti bube buzuba bwakukomba mituni akubana Kristu.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p class=\"indenttext\">Cintu cakatobela waawo ncakuti \u201cNsondo ya<br \/>\nIsita\u201d yakanjila mu buna Kristu kayiitwa kuti <a href=\"\/view-video\/956\/kubuka-kuzwa-kubafu-isita-naa-micelo-yakutanga.html\" title=\"\">mbuzuba<br \/>\nbwakubuka kwa Kristu<\/a>. <em>Ooku kupindula kubalila ciindi kwakacitika<br \/>\nmunzila yakuti buzuba oobo bwakali kusolweda Nsondo ya Isita mbobwakabikkwa<br \/>\nkuti bube Nsabata yamu Bbaibbele kukabe kutamani. Eeci ncecintu cini cilaanguzu<br \/>\n\u201cmumulawo wa Nsondo\u201d ookwa Constantine\u201d <\/em>alimwi cakabikka muzeezo uuciliko<br \/>\nmazubaano wakuti imvwiki zyakali kuzinguluka kakwiina kuyozya kuzwa<br \/>\nkumatalikilo.<sup>[20]<\/sup><\/p>\n<p>Cintu cakatobela micito ya Constantine, cakagwasyilizya<br \/>\nkabunga kabakomba mituni mubulelo bwakwe. Nokuba boobo, babbishopo basofweede<br \/>\nbaku Loma bakasoleka kutondezya bana kristu kuti abalo balagwasyigwa mumilawo<br \/>\neeyo. \u201cKusikila muciindi ca Constantine, buzangi bwacikombelo bwakasikide kale<br \/>\nambaakani yakugwasyilila muleli wamfulumende kuti asinikizye bantu boonse<br \/>\nkutobela milawo yakwe.\u201d<sup>[21]<\/sup> Ikkalenda litobezya mwezi azuba<br \/>\nlyakasimpe, eelyo lyakabambwa kuzwa Kumalengelo akupegwa kusikila kuli Mozesi,<br \/>\nlino lyakamwaigwa akusweeka.<strong><\/strong><\/p>\n<h3><strong><span>Cintu Cakatobela<\/span><\/strong><\/h3>\n<p>Cintu cakatobela waawo ncakuti Constantine wakazwidilila<br \/>\nmubumpelenge akuswaanganya bupaizi bwamisyobo yoonse. Boonse aabo baakaka<br \/>\nkuleka kubelesya kkalenda lya Bbaibbele kubalila Pasika, bakatundululwa kapati<br \/>\nakupenzyegwa.  Mwanaa Constantine<br \/>\nmusankwa, Constantius, wakabweza ntaamu kwiinda wisi akubikka mulawo uulesya kubelesya<br \/>\nkkalenda lya Bbaibbele akataa baJuuda abalo. Mulembi wamakani aamisela David<br \/>\nSidersky wakaamba kuti: \u201cTiicakacili kukonzyeka mubulelo bwa Constance <em>kuzumanana<br \/>\nkubelesya kkalenda lyansiku pe<\/em>.\u201d<sup>[22]<\/sup><\/p>\n<p class=\"indenttext\">Mumyaka yakatobela, baJuuda bakanjila<br \/>\n\u201cmumulilo abuumi buyumu nta mbuli cibulo.\u201d <em>Baleli bana Kristu baakasya<br \/>\nbaJuuda kubamba kkalenda, <\/em>alimwi tiibakazumizya kwaambilizya <a href=\"\/yahuwahs-calendar\/mazuba-aa-kujulu-aaasetekene.html\">mazuba<br \/>\naamapobwe<\/a>. Graetz waamba kuti, \u201cMikowa ya baJuuda yakacaala mukudonaika<br \/>\nkutaambiki mumakani aabupaizi aayandika kapati: makani aajatikizya mapobwe<br \/>\naabo.\u201d Cakatobela ncakuti kubamba makkalenda akubalila ciindi kubelesya<br \/>\nkkalenda lyaba Hebulayo kwakatalika kucitwa a Hillel II lwakwe.<sup>[23]<\/sup><\/p>\n<p>Mucito wa Constantius wakanyonganya bana kristu<br \/>\nabaapositolo abalo. Eelyo Tertullian<sup>[24]<\/sup> natuyubunwida kuti bana<br \/>\nKristu bakali kukomba mituni nibakali kupindula kukomba kwabo kuti kubede<br \/>\n\u201cmubuzuba bwa Zuba\u201d kuzwa mumusela wabili, bamwi bakacili kuzumanana kutobela<br \/>\nNsabata yakasimpe kwacuulu camyaka. Kakwiindide myaka iili makumi one kuzwa<br \/>\nciindi ca Muswaangano waku Nicea, a Muswaangano waku Laodicea (c. 363-364)<br \/>\nwakabikka kaambo kasinikizya bana Kristu kubeleka mu Nsabata akuleka kubeleka<br \/>\nmubuzuba bwa Mwami. Ooyu mulazyo, wakasandululwa kuya mu Cikuwa, mboobu<br \/>\nmbowaamba ansi aawa: <\/p>\n<p class=\"indenttext\">Bana Kristu tabeelede kucita zya buJuuda<br \/>\nnokuba kukkala abutolo Mujibelo pe, pele beelede kubeleka mubuzuba oobo; pele<br \/>\nbuzuba bwa Mwami beelede kubulemekezya, alimwi, kuti kacikonzyeka, akuleka<br \/>\nkucita milimo mubuzuba oobo. Nokuba boobo, kuti bajanwa kabacita ziyanza zya<br \/>\nbuJuuda, beelede kujaliwa nzila yakusikila kuli Kristu. <\/p>\n<p>Kweendelanya a bbishopo muna Katolika waku Loma a sicikolo,<br \/>\nKarl Josef von Hefele (1809-1893), kubelesya bbala lyakuti \u201cMujibelo\u201d atala<br \/>\naawa, ncintu citaluleme. Mumalembe mataanzi, ibbala lyakabelesyedwe lyakali lya<em>Nsabata <\/em>naa <em>Sabbato<\/em> kutali <em>buzuba bwa Saturni<\/em> naa<br \/>\nMujibelo.<\/p>\n<p>Nceeci cilembedwe mumulaka waci Latini ansi aawa:<em><\/em><\/p>\n<p class=\"indenttext\"><em>Quod non oportet Christianos Judaizere<br \/>\net otiare in <u>Sabbato<\/u>, sed operari in eodem die. Preferentes autem in<br \/>\nveneratione Dominicum diem si vacre voluerint, ut Christiani hoc faciat; quod<br \/>\nsi reperti fuerint Judaizere Anathema sint a Christo.<\/em><\/p>\n<p class=\"indenttext\">\n<p class=\"indenttext\">Bana Kristu aciindi cakupindula kkalenda,<br \/>\ntiibakazingidwe mumaanu kuti Mujibelo inga yaba nje Nsabata pe. Boonse<br \/>\nbakalizyi kuti buzuba bwa Saturni bwakaatulwa kuzwa kubuzuba butaanzi mumvwiki<br \/>\nyakkalenda lyabakomba mituni, kuti bube buzuba bucaalizya mumvwiki eeyo . . .<br \/>\nkakuli Nsabata yakali buzuba bwa ciloba bwa kkalenda lya baJuuda litobezya<br \/>\nmwezi azuba, eeyo muleli uuli woonse ndyaatakali kuyanda kulanganya. Alimwi,<br \/>\naaya mazuba obile aayimpene akali mumakkalenda obile aayimpene ncobeni.<sup>[25]<\/sup><\/p>\n<p>Nguzu zyamapolitikisi zyabulelo bwa Loma, azyalo<br \/>\nzyakagwasyilizya milawo yabupaizi yokwa Constantine a Constantius. Bamwi<br \/>\nbasicikolo nobeezyeezya kuti kuzwangana kwakali amakani aa Mujibelo a Nsondo,<br \/>\npele makani eeni aamisela ayubununa kuti bantu baciindi eeco bakalizyi kabotu<br \/>\nkuti kwakali kkalenda lyamu Bbaibbele litobezya mwezi uubonwa ameso antoomwe<br \/>\nazuba, alimwi bakalizyi ambolibelesyegwa kkalenda eelyo. Basyomi banjaanji<br \/>\nbakujwe abaabo bakali kulaale abulelo bwa Loma tiibakayandide kuleka kubamba<br \/>\nciindi munzila ya Bbaibbele. \u201cAabo bana Kristu bakali kuyandisya kuleka mapenzi<br \/>\naakubamba Nsabata, bakatalika kubamba buzuba butaanzi bwamvwiki [iina<br \/>\nJuliyasi]. Pele bamwi bakali kukkala kulaale a Bulelo, ooko kwanyina uutayandi<br \/>\nbaJuuda, bakazumanana kulemekezya buzuba bwaciloba bwa Nsabata.\u201d<sup>[26]<\/sup><strong><\/strong><\/p>\n<h3><strong><span>CINTU CAKATOBELA<\/span><\/strong><\/h3>\n<h4><strong><span><br \/>\nHillel II<\/span><\/strong><\/h4>\n<p>Mbweenya mbuli Constantine mbwaakali nguwe wakalaa nguzu<br \/>\nzyakubika milawo eeyo yakanyonyoona kkalenda lya Bbaibbele akataa bana kristu,<br \/>\naumwi mwaalumi, muJuuda, wakali kumbele kuletelezya <em>cintu cakatobela<\/em> waawo. <\/p>\n<table style=\"margin-left: 10px\" height=\"167\" align=\"right\" cellspacing=\"0\" cellpadding=\"5\" border=\"1\" width=\"257\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"text-align: justify; padding: 7px; background-color: #aad4e9\">\n<p><em><\/em><\/p>\n<p>\u201cKwaambilizya mwezi mupya  kwiinda mukulangilizya mwezi mupya nuulibonya, amwaka mupya kwiinda mukusika kwaciindi camalubaluba, inga cakonzya buyo kucitwa aba Sanihedulini. Muciindi ca Hillel II, Musololi mupati waba Sanihedulini, ba Loma bakakasya ciyanza eeci. Aboobo, Hillel II wakasinikizyigwa kuti apindaule kkalenda lyakaliko kale, <em>eeco cakaletelezya kuzumizya makkenda aaba Sanihedulini mumyaka iicizya kumbelaa mazuba.\u201d<\/em>\n<\/p>\n<p>&#8220;Kkalenda lyaba Juuda aMazuba aaKulyookezya (kusanganya Nsabata): Kkalenda lyaba Juuda: Kupindula Kkalenda,&#8221; <a target=\"_blank\" title=\"\" href=\"http:\/\/www.torah.org\">http:\/\/www.torah.org<\/a>\n<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Kakutaninga sika kumwaigwa kwamunzi wa Jelusalema, Mupaizi<br \/>\nMupati nguwakali kubamba kkalenda. \u201cEelyo ba <em>Sanihedulini<\/em> (Bakapaso ba<br \/>\nNkuta Mpati) nibakali kulelela mu Jelusalema, kwakanyina kkalenda lyakaliko<br \/>\nciindi coonse pe. Bakali kubalila buyo kuti babone naa ooyo mwaka wakeelede<br \/>\nkuba mwaka wakusotoka mazuba.\u201d<sup>[27]<\/sup> Ooyu mulimo wakacaalila mumaanza<br \/>\naa Musololi waba Sanihedulini eelyo mulimo wabupaizi niwaamwaigwa. \u201cMubulelo<br \/>\nbwa Constantius (337-362) kupenzyegwa kwa baJuuda kwakasikila ambaakani yakuti<br \/>\n. . <em>. kubamba kkalenda kwakalesyegwa kuti<\/em>.\u201d<sup>[28]<\/sup> Nkaambo<br \/>\nkamicito ya Hillel II, Musololi waba Sanihedulini, wakabweza ntaamu mpati<br \/>\nmu  359 C.E.  yakupindulula kkalenda lya Bbaibbele lyansiku<br \/>\nkutegwa baJuuda bakonzye kweendelana akukkala antoomwe abana Kristu. <strong><\/strong><\/p>\n<h4><strong><span>Naakainda Hillel<br \/>\nII<\/span><\/strong><\/h4>\n<p>Mikowa yakali kulaale tiiyakacili kunoolindila batwanga<br \/>\nbatumwa bazwa ku Musololi waba Sanihedulini kuti abeetele mulumbe wakutalika<br \/>\nmwezi mupya. Mukowa uuli woonse lino wakali kukonzya kulijanina aakutalikila<br \/>\nmwaka mupya alimwi aleelyo mwezi wakkumi awatatu niwakeelede kubalilizyigwa. <strong><\/strong><\/p>\n<h4><strong><span>Kkalenda<br \/>\n\u201clitapindaulwi\u201d<\/span><\/strong><\/h4>\n<p>Eelyo Hillel II \u201cnaakasimpa\u201d kkalenda, wakasanganyizyila<br \/>\nlimwi amyaka yakusotoka mukkalenda eelyo.<sup>[29]<\/sup>Ncintu cikonzyekakucita<br \/>\neeco, pele citakonzyeki kutondezya, eeyi myaka iisotoka mazuba mbuyakali<br \/>\nkubelesyegwa kacitaninga sika ciindi ca Hillel mbuli mbwiitobela mulongo<br \/>\nwamyaka iizingulukana iili 19. Hillel wakasimpa kkalenda lyakwe \u201cmukubalila<br \/>\nmyeelwe akubalila misinzo yeenda zilengwa leza mumweenya. Eeli kkalenda,<br \/>\nlicibelesyegwa mazubaano, lyakalulamika bulamfu bwamyezi akusanganya myezi<br \/>\nmumulongo wamyaka iili 19, kutegwa ciindi citola mwezi kweenda ceelane aciindi<br \/>\ncitola kweenda zuba mumwaka omwe omwe.\u201d<sup>[30]<\/sup> Walo wakaambilizya mwezi<br \/>\nwakkumi awatatu kuti kuusanganyigwa mumyaka iili mumulongo eeyi, watatu,<br \/>\nwacisambomwe, walusele, wakkumi aumwi, wakkumi awane, wakkumi aciloba, awakkumi<br \/>\nafuka. <\/p>\n<p>Pele Hillel wakaindilizya kwiinda kuzyibya buyo<br \/>\nbwakusekkelela myaka mumulongo wamyaka iili 19. Walo wakalonzya kubamba Nsabata<br \/>\nyansiku kuzwa mubuzuba bwamwezi bwa lusele, bwakkumi abwasanu, bwamakumi obile<br \/>\nabwabili, abwa makumi obile afuka mwamwezi uubonwa ameso, akwaapindwida<br \/>\nkubuzuba bwa Mujibelo bwa myezi iina Juliyasi. Ooku kupindula mazuba<br \/>\nkwakaletelezya a milazyo yakusotoosya mazuba: Kupindula buzuba bwa Nsabata<br \/>\nyamvwiki amvwiki kuzwa mukkalenda lyansiku litobezya mwezi azuba, kuya<br \/>\nMujibelo, ncintu cakali kuyandika kucita antoomwe amilazyo yakusotoosya mazuba<br \/>\neeyo yakali kubelesyegwa Hillel kataninga \u201cganta\u201d kkalenda litacincauki, alimwi<br \/>\neeco tiicakali cintu cakali kuyandika kucitwa. Mubbuku lipandulula mabala lya <em>Universal<br \/>\nJewish Encyclopedia,<\/em> \u201cMwezi ucili, alimwi <em>Nsabata ayalo kumatalikilo<br \/>\nyakayeeme atalaa bweende bwamwezi uubonwa ameso<\/em>.\u201d<sup>[31]<\/sup> Eelyo<br \/>\nNsabata amapobwe aaciindi comwe amwaka naabalilwa kubelesya kkalenda litobezya<br \/>\nmwezi azuba, milazyo yakusotoosya mazuba tiiyandiki kubelesya pe. Ndileelyo<br \/>\nbuyo mapobwe aaciindi comwe amwaka naabalilwa kubelesya kkalenda lyomwe, a<br \/>\nNsabata yamvwiki amvwiki niibalilwa kubelesya kkalenda limbi, nokujanika<br \/>\nkwiimpana ooko kuyandika koololwa akubelesya milazyo yakusotoosya mazuba. <\/p>\n<table style=\"margin-right: 10px\" height=\"167\" align=\"left\" cellspacing=\"0\" cellpadding=\"5\" border=\"1\" width=\"257\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"text-align: justify; padding: 7px; background-color: #aad4e9\">\n<p><em><\/em><\/p>\n<div align=\"center\"><strong>Milazyo ya Kusotoosya Mazuba <\/strong>\n<\/div>\n<div align=\"justify\">\n<div align=\"left\">\n<p align=\"justify\"><span>1. Mwaka wa baJuuda, Mapobwe aa Myeembo, taayelede kusik<span><\/span>ila mu Nsondo, muli Bwabili nokuba muli Bwasanu.<\/span><\/p>\n<p align=\"justify\">2. Kuti Buzuba butaanzi bwa Mwezi M<span><\/span>upya mumwezi waciloba kabusikila mu Nsondo, muli Bwatatu nokuba mu Nsondo,  buzuba bwa Mwezi Mupya inga bwatonkelwa kuya kumbele kuya kubuzuba butobela.<\/p>\n<\/div>\n<p>3. <span><\/span>Kuti buzuba bwa Mwezi Mupya bwa mwezi waciloba, mumwaka uutasotosyi mazuba, bwasikila muli Bwabili aciindi ca 3:204\/1080 A.M. nokuba kumbele lyawa<span><\/span>awo, Buzuba bwa Mwezi Mupya inga bwatonkelwa kumbele kuli Bwane.<\/p>\n<p>4. <span><\/span>Mumwaka uutasotosyi mazuba uutobela mwaka uuyungizya mwezi omwe, kuti buzuba bwa mwezi mupya mumwezi waciloba bwasika kumbelaa aciindi ca 9 a.m. akutalika mafumofumo 589\/1080 muli bwa Muvwulo, Buzuba bwa Mwezi Mupya inga watonkelwa kuli Bwabili butobela.<\/p>\n<\/div>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Kakwiina milazyo yakusotosya mazuba, mapobwe aaciindi comwe<br \/>\namwaka alasinkilana a Mujibelo. Ngooyu mukonzyanyo, kuti Pobwe lya Myeembo<br \/>\n(Buzuba bwa Mwezi Mupya mu mwezi waciloba) bwasika mu Nsondo, buzuba bucaalizya<br \/>\nbwa Pobwe lya Mavwuka inga bwaakusika Mujibelo, akusinkilana kubamba buzuba<br \/>\nbucaalizya bwa pobwe. Aboobo mulazyo mutaanzi awabili wakusotosya mazuba<br \/>\nulayandika. Mulazyo watatu ulomya kubona kuti ooyo mwaka utalampi kwiinda<br \/>\nmazuba aali 355. Mulazyo wane wakusotosya mazuba ulomya kubamba kuti mwaka<br \/>\nuusotoka buzuba uutobela, utafwiimpi kusika amazuba aali 383.<sup>[32]<\/sup><\/p>\n<p>Eeli kkalenda \u201clisimbidwe\u201d lilaa milazyo minjaanji kapati.<\/p>\n<p class=\"indenttext\">Kwakali misyobo iili kkumi ayone<br \/>\nyamakkalenda aaci Hebulayo iikonzya kubelesyegwa kubalila myaka, kayiimpene<br \/>\nmubulamfu abuzuba bwa mvwiki eelyo nobusika buzuba bwa Rosh Hashanah. Nkaambo<br \/>\nmilazyo yakkalenda ilipilingene kapati, inga kwalibonya kwiinduluka myezi imwi<br \/>\nmukaindi kasyoonto mpoonya yaleka kulibonya kwamisela minjaanji. Pele kkalenda<br \/>\nlya baJuuda lyakali zyibidwe kuti lyakali luleme kapati. \u201cTalisweekelwi\u201d nokuba<br \/>\n\u201ckubungilila\u201d ciindi mbuli mbwaacita makkalenda amwi.<sup>[33]<\/sup><\/p>\n<p>Eeci cakali cintu ncaakacita Hillel II kutegwa akkalilile.<br \/>\nWakali kuyanda buyo kujana nzila yakulesya kupenzya baJuuda ooko nkwaakali<br \/>\nkucita mwana wa Constantine, Constantius. <\/p>\n<p class=\"indenttext\">Kubelesya janza lyakwe mwini ooyu Wisi<br \/>\nwabupaizi, wakajaya cizuminano cicaalizya eeco cakaswaanganyide mikowa<br \/>\nyakatanteene mubulelo bwa Loma abwa Pesiya. Walo wakali kuyandisya kuzumananya<br \/>\nbuJuuda kuleka kubamba lunyungu lwakwe pe, aboobo wakasiya milimo eeyo<br \/>\nkiitacitidwe, eeco ncecintu  cimwi bantu<br \/>\nbalunyungu lwakwe ncibaanyonokela. Ba Sanihedulini bakakkomanina mulimo wakwe.<sup>[34]<\/sup><\/p>\n<p>Eelyo Hillel II \u201cnaakaganta\u201d kkalenda, walo kali mubusena<br \/>\nbwakwe bwakuba Musololi waba Sanihedulini, wakazumizya baJuuda kukomba Mujibelo<br \/>\nkwamazuba woonse aakali kutobela kuzwa waawo. <\/p>\n<table style=\"width: 100%; border-collapse: collapse\" cellspacing=\"0\" cellpadding=\"3\" bordercolor=\"#000000\" border=\"1\" bgcolor=\"#ffffff\">\n<tbody>\n<tr valign=\"top\">\n<td width=\"100%\">\n<p align=\"center\"><font size=\"4\"><strong>Cintu Cakatobela<\/strong><\/font><\/p>\n<p class=\"indenttext\">\n<p class=\"indenttext\"><strong>Mazubaano, myaka iili myaanda ciloba kuzwa ciindi eeco, micito ya Constantine akubambulula kwa Hillel II, nzyezintu ziciingaizya zyuulunzuma zyabantu atalaa nyika.<\/strong><\/p>\n<ul><\/ul>\n<p class=\"indenttext\">\u2022 Bakat<span>olika bakomba mu Nsondo kulemekezya kubuka kuzwa kubafu. Eeci ncintu ceendelana amucito wa Constantine ooyo wakapindula kubamba buzuba bwa Pasika bubalilwa akkalenda lya Bbaibbele kuya kubuzuba bwa kukomba mituni, bubalilwa akkalenda lyamituni bwa Isita.<\/span><\/p>\n<p class=\"indenttext\"><span>\u2022 BamaJuuda bakomba Mujibelo nkaambo mulawo wa Talmudi ulazumizya kubamba buzuba bomwe muli aali ciloba kuti muntu katazyi eelyo lini Nsabata yamasimpe niisika. <\/span><\/p>\n<p class=\"indenttext\"><span>\u2022 Basikutongooka banji balisangene a Bakatolika mukukomba mu Nsondo, buzuba butaanzi bwamazubaano, bwa mvwiki iina Gregory, kabayeeya kuti mbobuzuba bwakubuka kwa Kristu kuzwa kubafu. <\/span><\/p>\n<p class=\"indenttext\"><span>\u2022 Basikutongooka, babamba nsabata Mujibelo nkaambo mbobuzuba bwaciloba bwamvwiki yamazubaano alimwi basendekezya kuti nkaambo baJuuda bamazubaano bakomba Mujibelo, nkokuti Mujibelo mweelede kuba nje Nsabata yamu Bbaibbele. <\/span><\/p>\n<p class=\"indenttext\"><span>\u2022 Bamozilemu, abalo mbweenya buyo, balemeka nzila iina Gregory yakubamba kkalenda eelyo nobaunka kuyookomba eelyo zuba lyasika ac<\/span>ilungulungu muli Bwasanu.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\nTacili cintu cikonzyeka kujana Nsabata<br \/>\nyamasimpe kubelesya kkalenda lina Gregory lyamazubaano. Eeli kkalenda litobezya<br \/>\nzuba luzutu, njeyakali nzila yakukomba mituni yansiku. Ikkalenda lina Juliyasi<br \/>\nlitaanzi , lyakabambidwe abantu bakomba mituni, <em>akubambilwa<\/em> bakomba mituni. Lyakatambulwa mumulawo wamfulumende<br \/>\nkuti kalibelesyegwa mubupaizi ku Muswaangano waku Nicea. Lyakabambululwa aakale<br \/>\nasyaazyibwene wanyenyezi waba Jesuiti, Christopher Clavius, kumatalikilo<br \/>\naabulelo bwa Poopo Gregory XIII \u2013 aboobo zina lya, kkalenda lina Gregory<br \/>\nmpulyakazyila aawo. Clavius awalo wakayumya kwaamba kuti kkalenda lina Juliyasi<br \/>\n(ooko kwakazyila kkalenda lina Gregory), lyakabambilwa atalaa bukombi bwa<br \/>\nmituni alimwi kunyina mpoliswaangene akkalenda lyamu Bbaibbele pe.<\/p>\n<p>Mubusanduluzi bwakwe bwa kkalenda lina Gregory<em>,<\/em><br \/>\nClavius wakazumina kuti eelyo kkalenda lina Gregory nilyakatambulwa kuba<br \/>\nkkalenda lyabupaizi lya Cikombelo, kkalenda lya Bbaibbele lyakasulaikwa:<br \/>\n&#8220;Cikombelo ca Katolika kunyina pe nicakabelesyede cilengwa cabuJuuda eeco<br \/>\nmukusekelela Pasika, pele lyoonse mukusekelela kwaco cilangilizya bweende bwa<br \/>\nmwezi <sup>[35]<\/sup> a zuba, aboobo cakalelekwa abasololi bwasetekene kapati<br \/>\nbansiku baku Loma, pele akulomya kubikkwa mumulawo mu Muswaangano waku<br \/>\nNicaea.&#8221;<sup>[36]<\/sup> Aabo \u201cbapaizi bansiku basetekene kapati baku<br \/>\nLoma\u201d  baambwa waawa, nimbunga yabapaizi<br \/>\neeyo Constantine, naakali <em>Mupaizi Mupati<\/em>, ngowakali silutwe wanjiyo.<\/p>\n<p>Constantine wakali kuyandisya lukamantano. Walo<br \/>\nwakazwidilila mumakanze aakuleta lukamantano kwiinda <em>mukubikka mulawo uulesya<\/em> kubelesya kkalenda lya Bbaibbele<br \/>\nlyakwiibalusya <a href=\"\/winds-of-doctrine\/lufu-lwa-yahushua-nkuzimaanya-mulawo.html\">lufu<br \/>\nlwa Yahushua<\/a>. Hillel II wakali kuyandisya kuvwuna buJuuda. Walo<br \/>\nwakazwidilila mumakanze aakwe aakukamantana abaabo bakomba mituni kwiinda <em>mukupindaula<\/em> kkalenda lya Bbaibbele.<br \/>\nCintu cakatobela ncakuti bantu banji bakatalika kweezyeezya kuti Mujibelo nje<br \/>\nNsabata yamu Bbaibbele akuti Nsondo mbobuzuba oobo Mufutuli naakabuka kuzwa<br \/>\nkubafu. Aboobo, bana Kristu abaJuuda, babalila mazuba aabo aakukomba kubelesya<br \/>\nkkalenda lyabakomba mituni, akusiila kumbali Nsabata yamasimpe yokwa Yahuwah. <\/p>\n<p>Kunyina muntu uuyandisya<br \/>\nncobeni kukomba Mulengi mu Nsabata iisetekene Yakwe, ooyo uunga wabalila mazuba<br \/>\naakukomba kubelesya cisesemyo citeeli eeci cisampaula Mwami Yahuwah<br \/>\nakunyonyoona muya wamuntu. Lilikke kkalenda litobezya mwezi azuba lya<br \/>\nKumalengelo, ndelikonzya kuganta buzuba bwini eelyo Nsabata yamasimpe niisika.<br \/>\nKolazyiba ansi ziyanza azilengwa zyabantu buno buzuba. Kotambula jwi lyokwa<br \/>\nYahuwah akukomba Nguwe kutobezya nzila Yakwe njaakabikka, nzila iibelesya<br \/>\nyamwezi azuba antoomwe kupima ciindi, akujana mazuba woonse ngayelede kukombwa.<\/p>\n<hr>\n<p><sup>[1]<\/sup> Ooyo mutwe wacuuno,<br \/>\nwiitwa kuti poopo, uzyila kumunzi wa Loma wansiku. <em>Musololi Mupati <\/em>wakali<br \/>\nmupaizi mupati wa Mbungano ya Bapaizi bakomba mituni baku Loma. Cakali cuuno<br \/>\ncabupaizi amfulumende antoomwe. <\/p>\n<p><sup>[2]<\/sup> <em>New Catholic<br \/>\nEncyclopedia, <\/em>Vol. 4, pp. 179-181. Zintu zilembedwe zinjaanji zilajanwa<br \/>\nmubbuku lya <em>Corpus Inseriptionum Latinarum<\/em>, 1863 ed., Vol. 2, p. 58,<br \/>\n#481; \u201cConstantine I\u201d, <em>New Standard Encyclopedia,<\/em> Vol. 5. Kolanga<br \/>\namubbuku lya Christopher B. Coleman, <em>Constantine the Great and Christianity<\/em>,<br \/>\np. 46. <\/p>\n<p><sup>[3]<\/sup> Langa mubbuku<br \/>\nlya  Robert L. Odom<em>, Sunday in Roman<br \/>\nPaganism, <\/em>\u201cMvwiki ya Zilengwa Leza mu Musela Mutaanzi B.C.\u201d<\/p>\n<p><sup>[4]<\/sup> P. Brind&#8217;Amour, <em>Le<br \/>\nCalendrier romain: Recherches chronologiques<\/em>, 256\u2013275.<\/p>\n<p><sup>[5]<\/sup> <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Roman_calendar#Nundinal_cycle\" target=\"_blank\" title=\"\">https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Roman_calendar#Nundinal_cycle<\/a><\/p>\n<p><sup>[6]<\/sup> Eviatar Zerubavel, <em>The<br \/>\nSeven-day Circle, <\/em>p. 46.<\/p>\n<p><sup>[7]<\/sup> Franz Cumont, <em>Textes<br \/>\net Monumnets Figures Relatifs aux Mysteres de Mithra,<\/em> Vol. I, p. 112,<br \/>\nemphasis supplied.<\/p>\n<p><sup>[8]<\/sup> E. Diehl, <em>Inscriptiones<br \/>\nLatinae Christianae Veteres<\/em>, Vol. 2, p. 193, No. 3391. Kolanga abbuku lya<br \/>\nJ. B. de Rossi, <em>Inscriptiones Christianac Urbis Romae<\/em>, Vol. 1, part 1,<br \/>\np. 18, No. 11. <\/p>\n<p>J. B. de Rossi,<\/p>\n<p><sup>[9]<\/sup> Philip Schaff, <em>History<br \/>\nof the Christian Church<\/em>, Vol. III, p. 380.<\/p>\n<p><sup>[10]<\/sup> Kusikila ciindi<br \/>\neeci, bana kristu aabo bakatalikide kukomba mituni kucooko cakumbo bakali<br \/>\nkulemekezya buzuba bwa Nsondo kuti mbobuzuba bwa kubuka kuzwa kubafu kwa Yahushua.<\/p>\n<p><sup>[11]<\/sup> J. Westbury-Jones, <em>Roman<br \/>\nand Christian Imperialism<\/em>, p. 210. <\/p>\n<p><sup>[12]<\/sup> Michael I.<br \/>\nRostovtzeff, <em>The Social and Economic History of the Roman Empire<\/em>, p.<br \/>\n456.<\/p>\n<p><sup>[13]<\/sup> Odom, <em>op. cit.,<\/em>p. 188.<\/p>\n<p><sup>[14]<\/sup> Eusebius, <em>Church<br \/>\nHistory, <\/em>Book V, Chapter 23, v. 1.<\/p>\n<p><sup>[15]<\/sup> <em>Ibid., <\/em>v.<br \/>\n2.<\/p>\n<p><sup>[16]<\/sup> <em>Ibid., <\/em>Chapter<br \/>\n24, v. 1-4, 6.<\/p>\n<p><sup>[17]<\/sup> <em>Ibid., <\/em>v.<br \/>\n9.<\/p>\n<p><sup>[18]<\/sup> Michael I.<br \/>\nRostovtzeff, <em>The Social and Economic History of the Roman Empire<\/em>, p.<br \/>\n456.<\/p>\n<p><sup>[19]<\/sup> Heinrich Graetz, <em>History<br \/>\nof the Jews<\/em>, (Philadelphia: The Jewish Publication Society of America, 1893),<br \/>\nVol. II, pp. 563-564.<\/p>\n<p><sup>[20]<\/sup> eLaine Vornholt<br \/>\n&amp; Laura Lee Vornholt-Jones, <em>Calendar Fraud, <\/em>\u201cBiblical Calendar<br \/>\nOutlawed,\u201d.<\/p>\n<p><sup>[21]<\/sup> Rostovtzeff, <em>op.<br \/>\ncit.,<\/em> p. 456.<\/p>\n<p><sup>[22]<\/sup> David Sidersky, <em>Astronomical<br \/>\nOrigin of Jewish Chronology,<\/em> p. 651.<\/p>\n<p><sup>[23]<\/sup> Grace Amadon,<br \/>\n\u201cMakani aakalembwa ambunga Yabuvwuntausi aa Misela, Kuvwelanya, aBumboni bwa<br \/>\nkwiimina mubuzuba bwa Kavwumbi Kaniini 22, 1844,\u201d, Part V, Sec. B, pp. 17-18,<br \/>\nBox 7, Folder 1, Grace Amadon Collection, (Collection 154), Center for<br \/>\nAdventist Research, Andrews University, Berrien Springs, Michigan. <\/p>\n<p><sup>[24]<\/sup> Tertullian,<em>Apologia<\/em>,<br \/>\nchap. 16, in J. P. <em>Migne, Patrologi\u00e6 Latin\u00e6<\/em>, Vol. 1, cols. 369-372;<br \/>\nbusanduluzi bwa Cikuwa mubbuku lya <em>Ante-Nicene Fathers<\/em>, Vol. 3, p. 31.<\/p>\n<p><sup>[25]<\/sup> Vornholt, <em>op.<br \/>\ncit.<\/em>, \u201cChanging the Calendar: Papal Sign of Authority.\u201d<\/p>\n<p><sup>[26]<\/sup> Leslie Hardinge,<br \/>\nPh.D., <em>The Celtic Church in Britain<\/em>, p. 76. Bana kristu baku Scotland<br \/>\nbakazumanana kubalila buzuba bwa Pasika kubelesya kkalenda lya Bbaibbele<br \/>\nkusikila nibaalelwa amwami mukaintu wa Bukatolika bwaku Loma mumusela wakkumi<br \/>\naumwi. <\/p>\n<p><sup>[27]<\/sup> <a href=\"http:\/\/www.chabad.org\/library\/article_cdo\/aid\/526875\/jewish\/The-Jewish-Year.htm\" target=\"_blank\" title=\"\">http:\/\/www.chabad.org\/library\/article_cdo\/aid\/526875\/jewish\/The-Jewish-Year.htm<\/a><\/p>\n<p><sup>[28]<\/sup> Cakalembululwa<br \/>\nkuzwa mubbuku lya <em>The Jewish Encyclopedia<\/em>, \u201cCalendar, History of,\u201d <a href=\"http:\/\/jewishencyclopedia.com\/articles\/3920-calendar-history-of\" target=\"_blank\" title=\"\">http:\/\/jewishencyclopedia.com\/articles\/3920-calendar-history-of<\/a>.<\/p>\n<p><sup>[29]<\/sup> Busanduluzi<br \/>\nbwakubalila kubelesya kkalenda lyabamayi bamilawo lyokwa Hillel II, langa<br \/>\ncilembedwe, aawa <a href=\"http:\/\/www.jewfaq.org\/calendr2.htm\" target=\"_blank\" title=\"\">http:\/\/www.jewfaq.org\/calendr2.htm<\/a>.<\/p>\n<p><sup>[30]<\/sup> Judaism 101,<br \/>\n&#8220;Jewish Calendar,&#8221; <a href=\"http:\/\/www.jewfaq.org\/\" target=\"_blank\" title=\"\">www.jewfaq.org<\/a><\/p>\n<p><sup>[31]<\/sup> <em>Universal Jewish<br \/>\nEncyclopedia<\/em>, &#8220;Holidays,&#8221; p. 410.<\/p>\n<p><sup>[32]<\/sup> <a href=\"http:\/\/www.ironsharpeningiron.com\/postponements2.htm\" target=\"_blank\" title=\"\">http:\/\/www.ironsharpeningiron.com\/postponements2.htm<\/a><\/p>\n<p><sup>[33]<\/sup> <a href=\"http:\/\/www.chabad.org\/library\/article_cdo\/aid\/526875\/jewish\/The-Jewish-Year.htm\" target=\"_blank\" title=\"\">http:\/\/www.chabad.org\/library\/article_cdo\/aid\/526875\/jewish\/The-Jewish-Year.htm<\/a><\/p>\n<p><sup>[34]<\/sup> Graetz, <em>op.<br \/>\ncit., <\/em>Vol. II, p. 573.<\/p>\n<p><sup>[35]<\/sup> \u201cIsita ndipobwe<br \/>\nlikonzya kuselela ooku akooku; eeco caambilizya kuti talisiki mubuzuba mbweenya<br \/>\nbwamwaka amwaka. Pele ino kayi Isita wakali kubalilwa buti? Muswaangano waku<br \/>\nNicaea (A.D. 325) wakabikka buzuba bwa Isita kuti bube mu Nsondo iitobela mwezi<br \/>\nuuzwide kumweka ooyo uutobezya Pasika, ooyo wakali mwezi uuzwide kumweka<br \/>\nuusikila muciindi camalubaluba.(<a href=\"http:\/\/catholicism.about.com\/od\/holydaysandholidays\/f\/Calculate_Date.htm\" target=\"_blank\" title=\"\">http:\/\/catholicism.about.com\/od\/holydaysandholidays\/f\/Calculate_Date.htm<\/a>)<\/p>\n<div>\n<p><sup>[36]<\/sup> Christopher Clavius, <em>Romani Calendarii A Gregorio XIII P.M.<br \/>\nRestituti Explicato<\/em>, p. 54. <\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"featured_media":224393,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"class_list":["post-109830","wlc-article","type-wlc-article","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","wlc-article-category-kkalenda-lya-yah","wlc-content-directory-sabbath"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v26.7 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Constantine I a Hillel II: Balombwana Bobile Bakeena Nyika Yoonse - Worlds Last Chance<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Constantine I a Hillel II: Balombwana Bobile Bakeena Nyika Yoonse - Worlds Last Chance\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"2 Balombwana [Constantine + Hillel] \u00f7 2 Makanze = 1 Kucenga Kupati Mumusela wane kuzwa ciindi ca Kristu, kkalenda lyansiku lyakadadulwa akubikka buzuba bwa Mujibelo mucibaka ca Nsabata kwiinda mukupindaula makkalenda. Nsabata yakasimpe ya Mangwalo yakasweeka . Kumwi kubeja kupati akataa misela yoonse kwakacitigwa mucuulu amyaanda ciloba yamyaka yakainda abalombwana bobile. Muleli waku Loma, Constantine, [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Worlds Last Chance\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-08-21T16:23:03+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/constantine-hillel-poster-Citonga.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"250\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"159\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"24 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/\",\"url\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/\",\"name\":\"Constantine I a Hillel II: Balombwana Bobile Bakeena Nyika Yoonse - Worlds Last Chance\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/constantine-hillel-poster-Citonga.jpg\",\"datePublished\":\"2012-12-03T12:06:00+00:00\",\"dateModified\":\"2025-08-21T16:23:03+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"to-ZM\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"to-ZM\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/constantine-hillel-poster-Citonga.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/constantine-hillel-poster-Citonga.jpg\",\"width\":250,\"height\":159},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Articles\",\"item\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Constantine I a Hillel II: Balombwana Bobile Bakeena Nyika Yoonse\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website\",\"url\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/\",\"name\":\"Worlds Last Chance\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"to-ZM\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Constantine I a Hillel II: Balombwana Bobile Bakeena Nyika Yoonse - Worlds Last Chance","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Constantine I a Hillel II: Balombwana Bobile Bakeena Nyika Yoonse - Worlds Last Chance","og_description":"2 Balombwana [Constantine + Hillel] \u00f7 2 Makanze = 1 Kucenga Kupati Mumusela wane kuzwa ciindi ca Kristu, kkalenda lyansiku lyakadadulwa akubikka buzuba bwa Mujibelo mucibaka ca Nsabata kwiinda mukupindaula makkalenda. Nsabata yakasimpe ya Mangwalo yakasweeka . Kumwi kubeja kupati akataa misela yoonse kwakacitigwa mucuulu amyaanda ciloba yamyaka yakainda abalombwana bobile. Muleli waku Loma, Constantine, [&hellip;]","og_url":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/","og_site_name":"Worlds Last Chance","article_modified_time":"2025-08-21T16:23:03+00:00","og_image":[{"width":250,"height":159,"url":"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/constantine-hillel-poster-Citonga.jpg","type":"image\/jpeg"}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"24 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/","url":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/","name":"Constantine I a Hillel II: Balombwana Bobile Bakeena Nyika Yoonse - Worlds Last Chance","isPartOf":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/constantine-hillel-poster-Citonga.jpg","datePublished":"2012-12-03T12:06:00+00:00","dateModified":"2025-08-21T16:23:03+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/#breadcrumb"},"inLanguage":"to-ZM","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"to-ZM","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/#primaryimage","url":"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/constantine-hillel-poster-Citonga.jpg","contentUrl":"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/constantine-hillel-poster-Citonga.jpg","width":250,"height":159},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/constantine-i-hillel-ii-two-men-who-deceived-the-whole-world\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Articles","item":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Constantine I a Hillel II: Balombwana Bobile Bakeena Nyika Yoonse"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website","url":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/","name":"Worlds Last Chance","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"to-ZM"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/wlc-article\/109830","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/wlc-article"}],"about":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/types\/wlc-article"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=109830"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/media\/224393"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=109830"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}