{"id":108294,"date":"2012-12-03T12:12:00","date_gmt":"2012-12-03T12:12:00","guid":{"rendered":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/wlc-article\/migrating-mvwiki-ya-mazubaano-aali-ciloba-kuvwuntauzya-mukondo-wa-lucengo\/"},"modified":"2025-08-20T15:25:54","modified_gmt":"2025-08-20T15:25:54","slug":"mvwiki-ya-mazubaano-aali-ciloba-kuvwuntauzya-mukondo-wa-lucengo","status":"publish","type":"wlc-article","link":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/articles\/kkalenda-lya-yah\/mvwiki-ya-mazubaano-aali-ciloba-kuvwuntauzya-mukondo-wa-lucengo\/","title":{"rendered":"Mvwiki ya Mazubaano aali Ciloba: Kuvwuntauzya Mukondo wa Lucengo"},"content":{"rendered":"<p>Bana Kristu bakomba mu Nsondo bacita boobo nkaambo bayimvwi atalaa <a href=\"https:\/\/www.worldslastchance.com\/citonga\/view-video\/936\/isita-pasika-wa-bukombi-bwa-zilengwa-leza.html\">lusyomo lwakuti Kristu wakabuka kuzwa mucuumbwe mu Nsondo<\/a>. BamaJuuda a banaKristu aabo bakomba Mujibelo bayeeyela kuti oobo mbobuzuba bwaciloba bwa mvwiki. Boonse bobile aaba baimvwi mulusyomo akupaila kwa <i>manjezyeezya<\/i> buyo. Balo beezyeezya kuti, nkaambo kakuti mazuba taakacinca aciindi eelyo kkalenda lina Juliyasi nilyakabambululwa kuti libe lina Gregory, nkokuti ayalo mvwiki yamazubaano icikonzyene amvwiki yamu Bbaibbele. Aboobo, balo \u201cbakosozya kaambo mumaanu aabo\u201d kuti Mujibelo nje Nsabata ncobeni yamu Bbaibbele alimwi Nsondo mbobuzuba bwini Kristu mbwaakabuka kuzwa mucuumbwe. Pele bubambe bwa kkalendal lina Juliyasi butondezya kuti ooku kweezyeezya boobu kulilubide.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kamwi kaambyo kaamba kuti aabo bantu baluba zintu zyaacitika mumisela yakainda musyule lyesu balisinganyidwe kwiinduluka zintu zyaalubide mumisela eeyo. Mbweenya buyo, abalo aabo bataninga teelede masimpe aamusela wakkalenda lyamazubaano, bayakide lusyomo lwabo atalaa musemo waandaukide: imusemo wakweezyeezya kuti mvwiki zyakali kuzinguluka lyoonse kakwiina kulekezya kuzwa ku Malengelo. Ncintu ciyandika kapati kubantu boonse, kufumbwa musyobo wabupaizi mobazululwa, kuti babale akuteelela musela wa kkalenda lina Juliyasi. Kuswaanganya zibeela zyamisela zyakasweekede inga kwayubunuka aawo mpiyaatalikila kubeleka mvwiki iilaa mazuba aali ciloba, <i>iizinguluka lyoonse kakwiina kusimpa<\/i> \u2013 eeco ciindi tiikwakali ku Malengelo pe.<\/p>\n<h3 style=\"margin-left:0in\">Kubamba kkalenda lina Juliyasi<\/h3>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kkalenda lya Bulelo bwa Loma lyakali kubalwa kweendelanya azibeela zya mwezi uubonwa ameso. Bapaizi baku Roma bakomba mituni, baitwa kuti bapoopo, mbabakalaa mulimo wakubamba akweendelezya kkalenda. Nkaambo kakuti aabo bapaizi bakali kukonzya akunjila milimo mu mfulumende, eeco cakabapa ciindi cibotu cakuti babaa bumpelenge. Kuyungizya<span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><sup>1<\/sup> <\/span><\/span>mwezi omwe mu kkalenda bakalampya ciindi cakuti umwi simapolitikisi ngobayandisya alele kwaciindi cilamfu mumfulumende, kumwi kujanza kuti tiibakayungizya mwezi omwe mumwaka, eeco cakali kufwiinsya ciindi camuntu ngubakali kulwana kuti abeleke kaindi kasyoonto mumfulumende. .<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kusikila mubazuba aa Julius C\u00e6sar, myezi yakaligwalangene kapati kiiteendelani aziindi zyamwaka. Julius C\u00e6sar wakabelesya nguzu zyakwe<span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><sup>2<\/sup> <\/span><\/span>mbuli silutwe muleli<span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><sup>3<\/sup> <\/span><\/span>(mupaizi mupati) akubambulula kkalenda eelyo lyakapilingene akukatazya kutobelezya.<sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">4<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Akataa musela mutaanzi-1<span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">st<\/span><\/span> katanazyalwa Kristu, Julius C\u00e6sar wakatamba syaazyibwene wanyenyezi, Sosigenes waku Alexandria, kuti amugwasyilizye kubambulula kkalenda; nkabela Sosigenes wakakosozya makani kuti ilikke nzila iilaa maanu yakuleka kkalenda litobelezya zibeela zyamwezi uubonwa ameso, njakusiila limwi kkalenda lyoonse eelyo. Myezi yakabunganyigwa kiiyendelana aziindi zyamwaka, mpoonya mwaka uutobezya bweende bwazuba wakatalika kubelesyegwa, mbweenya mbuli kkalenda lina Ijipita . . . . <sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">5<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Amuteelelesye kuti mulimo wini mupati ookwa Sosigenes wakali wakusulaika kkalenda litobelezya zibeela zya mwezi uubonwa ameso:<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Icintu cikatazya ncaakaswaanganya kufumbwa muntu wakali kuyanda kubambulula [kkalenda] eelyo cakali cakuti, kwakalibonyaanga kunyina nzila iinga yeendelanya myezi antoomwe azibeela zya Mwezi uubonwa ameso antoomwe a mwaka kuti weendela antoomwe aziindi zyamwaka. Cakali cintu ciyandika kapati kulekela limwi tunsiyansiya twakubalila kkalenda akutalika kkalenda lipya libeleka kakwiina kujatikizya cintu cimwi kumbali pe.<sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">6<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Mukusoleka kuswaanganya kkalenda lipya kuti lyeendelane aziindi zyamwaka, kwakali kuyandika kuyungizya mazuba aali 90 mumwaka omwe omwe. Eeci ncecaacitigwa mu 45 B.C katanazyalwa Kristu, mpoonya mwaka wakabaa mazuba aali 445. &#8220;Ooyu mwaka wamazuba aali 445 kanjaanji wiitwa kuti ngomwaka walupyopyongano abaabo batobelezya bweende bwaciindi; pele Macrobius, wakaamba bweelede kuti, ooyo wakali mwaka uucaalizya wakupyopyongana.&#8221;<span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><sup>7<\/sup> <\/span><\/span>Icintu citaanzi kuti muntu kayanda kuzyiba naa kkalenda lililuleme, ncakuteelela kuti imvwiki iina Juliyasi yamu 45 B.C., tiiyakakonzyene amvwiki iina Juliyasi eelyo Poopo Gregory XIII naakabambulula mvwiki eeyo, aboobo kunyina niyakali kulangika mbuli mvwiki yamazubaano iina Gregory. Ooku nkokweezyeezya kutaanzi bamaJuuda abana Kristu nkobajisi mumizeezo yabo, kakwiina kubikkila maanu kufumbwa buzuba nobakomba. <sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">8<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kkalenda lina Juliyasi, mbweenya mbuli kkalenda lya Bulelo bwakainda musyule lya Juliyasi, lyakalaa mazuba aali lusele aayinduluka kuzinguluka.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Imvwiki yaba Loma yamazuba aali lusele yakali kwiitwa kuti internundinumu tempusi naa kuti &#8220;ciindi cilaakati kamazuba aali fuka.&#8221; (Ooku munzila imwi kwakali kwaamba boobo kweendelanya acilengwa cakubalila nsaamuzi mumunzi wa Loma wansiku oomo mubakali kusanganya mazuba aayinda musyule, ibuzuba butaanzi muvwiki iitobela bwakali kubalwa kuti mbuzuba bucaalizya muvwiki yakainda musyule.<sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">9<\/span><\/span><\/sup>) Eeco &#8220;Ciindi cilaakati kamazuba aali fuka&#8221; caambwa mumvwiki eeyi cakali ciindi camakwebo, kwakali buzuba bwamakwebo lyoonse mumvwiki yomwe-yomwe kuti kwainda mazuba aali lusele. <sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">10<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Makkalenda mataanzi aana Juliyasi taakeengedwe mbuli mbotucita kweenga kkalenda lyamazubaano pe, pele mazuba akali kubikkwa mumilongo, mazuba aamvwiki akapedwe mabala A kusikila ku H.<span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><sup>11<\/sup> <\/span><\/span>Ngooyu mukonzyanyo, mwezi wa Mukazi Maziba wakali kutalikila mubuzuba bwa &#8220;A&#8221;, mpoonya wakali kuzumanana kusikila mazuba aali lusele ayinda, kusikila kubuzuba bucaalizya bwamwezi bwa &#8220;E.&#8221; Kutali mbuli kkalenda lyaba Hebulayo, kkalenda lyaba Loma lyakalaa mvwiki iizumanana kuzinguluka kakwiina kuyozya pe. Lino nkaambo kakuti mwezi wa Mukazi Maziba wakali kumanina mubuzuba bwa &#8220;E&#8221;, mwezi wa Mulumi wakali kutalikila mubuzuba bwa &#8220;F&#8221;. Mbweenya buyo, awalo mwezi wa Mulumi wakali kumanina mubuzuba bwa &#8220;A&#8221; akutalisya mwezi wa Miyoba mubuzuba bwa &#8220;B&#8221;:<\/p>\n<blockquote class=\"blue\" style=\"text-align: justify\">\n<table border=\"0\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" style=\"width: 60%\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"width: 20%\">A k<span class=\"hasTip\" title=\" :: Kalend\u00e6: the first day of the month. \"><sup>12<\/sup><\/span> MukaziMaziba<\/td>\n<td style=\"width: 20%\">F k Mulumi<\/td>\n<td style=\"width: 20%\">B k Miyoba<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>B<\/td>\n<td>G<\/td>\n<td>C<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>C<\/td>\n<td>H<\/td>\n<td>D<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>D<\/td>\n<td>A<\/td>\n<td>E<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>E, akuya kumbele.<\/td>\n<td>B, akuya kumbele.<\/td>\n<td>F, akuya kumbele.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/blockquote>\n<p class=\"MsoBodyText\">Nceeci citobela citondezya mbulyaabambululwa<span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><sup>13<\/sup> <\/span><\/span>kkalenda litaanzi lya Fasti Antiatesi, eelyo ndekkalenda lilikke liciliko mazubaano lyakasolweda lina Juliyasi <span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><sup>14<\/sup> <\/span><\/span>kuzwa muma 60 B.C. Lyakajanwa mumatongo aamunzi wa Nero kuti Antium.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\" style=\"text-align: center;\"><img decoding=\"async\" alt=\"Mvwiki ya Mazubaano aali Ciloba: Kuvwuntauzya Mukondo wa Lucengo image\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/image002.gif\" style=\"width: 599px; height: 313px;\"><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\" style=\"text-align: center;\">Fasti Antiatesi \u2013 kubambulula kkalenda liciliko eelyo lyakasolweda lina Juliyasi.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Eeli kkalenda lyakalembedwe bbala lya A uusubila akutondezya matalikilo aamvwiki. Myezi yakabikkidwe mumindando iili 13. Mukazi Maziba, kulumwesyi, utalikila mubuzuba bwa &#8220;A&#8221; akumanina mubuzuba bwa &#8220;E&#8221;. Kunsaa mundando omwe-omwe kuli mabala mapati aaci Loma kaatondezya mazuba aamvwiki mumwezi ooyo. Kumundando uuli kulaale kujanza lyalulyo kuli mwezi uuyungizyidwe wa 13<span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">th<\/span><\/span>. Aamwi mabala alalibonya kaalembedwe munsaa mabala aayiminina mazuba aamvwiki. Aayo mabala aambilizya musyobo wamakwebo wakeelede kuzumizyigwa nokuba kulesyegwa mubuzuba oobo.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Yoonse mikonzyanyo ya kkalenda lina Juliyasi, ijisi mazuba aatalikila kuciindi ca Augustus <sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">15<\/span><\/span><\/sup> (63 B.C. \u2013 14 A.D.) kusikila kuli Tiberius (42 B.C. \u2013 37 A.D.) Kuti muntu kaluleme kweezyeezya kuti Mujibelo nje Nsabata yamu Bbaibbele nkaambo buyo kakuti mvwiki tiiyakacinca eelyo kkalenda nilyakasandulwa kuzwa kuli lina Juliyasi kuti libe lina Gregory, eeci inga capandululwa kubelesya makkalenda mataanzi aana Juliyasi aayo aaciliko mazubaano. Umwi mukonzyanyo wa kkalenda lina Juliyasi uuyobwedwe atalaa makomwe aamabwe aaya, ngokamboni wabili, uupandulula masimpe aamisela ya kkalenda. Imvwiki yamazuba aali lusele ilalibonya kiitondezya kuti mvwiki yamazuba aali lusele yakacili kubelesyegwa aba Loma mubuumi bwa Kristu alimwi anaakayindide<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\" style=\"text-align: center;\"><img decoding=\"async\" alt=\"Mvwiki ya Mazubaano aali Ciloba: Kuvwuntauzya Mukondo wa Lucengo image\" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/image004.jpg\" style=\"width: 460px; height: 342px;\"><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Ncintu ciyandika kwiibaluka kuti mvwiki yamu Bbaibbele mbuli cibeela cakubalila ciindi cilembedwe mu Matalikilo 1, yakajisi buyo mazuba aali ciloba: mazuba aali cisambomwe aakubeleka kaatobelwa abwa Nsabata bucaalizya muvwiki. Imvwiki iilaa mazuba lusele yakacili kubelesyegwa mumazuba aa Kristu. Nokuba boobo, bana Isilayeli tiibakali kukonzya kubamba buzuba bwa Nsabata bwaciloba kababelesya kkalenda lilaa mazuba aali lusele lina Juliyasi. Ooko nokwakaba kukomba mituni kuli mbabo. Nokuba leelyo mvwiki iina Juliyasi niyakafwiinsyigwa kubaa mazuba aali ciloba, tiiyakacili kweendelana abweende bwa mvwiki yamu Bbaibbele nokuba kukonzyana amvwiki iibelesyegwa mazubaano.<\/p>\n<h3 style=\"margin-left:0in\">Mvwiki ya Mituni yamazuba aali Ciloba<\/h3>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kuyabaila kwa mvwiki yamazuba aali lusele yaba Loma kwakacitwa nkaambo kazintu zyobile: A) kukomena kwa Bulelo bwa Loma<span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><sup>16<\/sup> <\/span><\/span>, eeco cakasolweda ba Loma kuswaanganya bupaizi bwiimpene, mpoonya akubasolweda ku B) kuyambukilwa masabe aabupaizi bwa Mithrasi.<span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><sup>17<\/sup> <\/span><\/span>Bupaizi bwa Mithraizimu bwakabambulula mvwiki iina Juliyasi akuyeendelanya a BunaKristu.<sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">18<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kulangikaanga kwakali musangu umwi wakali kweendelezya bakomba mituni munyika yoonse, cakuti wakajuzya mvwiki yamituni aciindi ceelede eelyo ciyanza cakupailila Zuba nicakalibonya akusumpula buzuba bwaZuba kuti busumpuke atalaa mazuba woonse akubusetekana kwiinda woonse. Ncobeni eeci tacili cintu caalicitikila buyo cilikke.<sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">19<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Munzila zyobile eezi mvwiki iina Juliyasi yakatalika musinzo wakupandaulwa mumisela minjaanji kusikila yaba mvwiki iizyibidwe mazubaano. Imvwiki yansiku yamituni iilaa mazuba aali ciloba, oobo mbobumboni bwatatu butondezya kuti Mujibelo teesyi Nsabata yamu Bbaibbele, nokuba Nsondo kuti mbuzuba butaanzi bwa mvwiki yamu Bbaibbele. Ooku kusandula zintu kwakatola myaanda yamyaka minjaanji. Franz Cumont, ooyo wakazyibidwe kapati mumakani aabupaizi bwa Mithraizimu, ujatanya ciindi cakutambula mvwiki yamazuba aali ciloba akataa Bukuwa antoomwe aciindi ca kuyambukila kwa Mithraizimu mumunzi wabakomba mituni wa Loma:<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Takweelede kudonaikwa kuti kumwaikizyanya kwa maseseke aaku Irani [Persia] kwakatola busena kanjaanji kwiinda mukukomba mituni, mumvwiki iijisi Nsondo mbuli buzuba busetekene. Aayo mazina aawulikidwe mazuba ngotubelesya mazubaano notutakubwene, mazuba aali cisambomwe muvwiki yamazubaano, akatusikila aciindi eelyo bupaizi bwa Mithraizimu nibwaajana batobeli muzyooko zya Kumbo, nkabela muntu inga taabinda kubona cilongwe akataa kuzwidilila akumwayikizyanya kwa bupaizi oobo.<sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">20<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Mu bulozi bwakusonda kubelesya nyenyezi a Bupaizi bwaba Giliki aba Loma, Cumont wakabbukizya kuti mvwiki yakazyila kukukomba mituni akupindudwa kumvwiki yamazuba aali ciloba kiijisi Nsondo kuti mbobuzuba bustekene:<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">&#8220;Bulemu bwakapedwe buzuba bwakukomba Zuba [dies Solis] abwalo bwakayungizya kugwasyilizya kuti Nsondo ibe buzuba bwakulyookezya. Eeci ciliswaangene akaambo kamwi, ikaambo kakutambula mvwiki eeyo mumasi aa Bukuwa.<sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">21<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Bupati bwacintu eeci ku Bana Kristu, bujanwa mukasimpe kakuti Nsondo tiikonzyi kuba buzuba oobo Kristu naakabuka kuzwa kubafu, nkaambo Nsondo tiiyakaliko pe mu kkalenda lina Juliyasi muciindi ca Kristu. Amwalo Mujibelo tabuli buzuba bwaciloba bwa Nsabata yamu Bbaibbele nkaambo mvwiki yamituni yansiku yakali kutalikila Mujibelo.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Aaka kasamu katobela ansi aawa aako kakajanwa ku Mazyiba ookwa Titus (aakayakidwe mu A.D. 79 \u2013 81), katondezya kuti Nsabata yamu Bbaibbele nokuba buzuba mbwaakabuka kuzwa kubafu Kristu tabukonzyi kujanwa nokuba asyoonto pe kubelesya kkalenda lina Juliyasi. Akataa cifwanikiso kuli zitondezyo zili kkumi azibili ziiminina myezi iili mumwaka omwe. Myeelwe yaci Loma kulumwesyi akululyo yiiminina mazuba aali mumwezi omwe. Mpocili atala cifwanikiso, kulibonya baleza bamituni bali ciloba babupaizi bwaku Loma.<\/p>\n<div style=\"text-align: justify\">\n<table align=\"right\" border=\"0\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" style=\"padding-left: 10px; width: 304px\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img decoding=\"async\" alt=\"mvwiki yamazuba aali ciloba \u2013 mvwiki ya mituni \u2013 kasamu ka kkalenda \" src=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/image007.jpg\" style=\"border-width: 0px; border-style: solid;\"><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center; font-size: 12px\">Loma kasamu ka kkalenda<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/div>\n<p class=\"MsoBodyText\">Mujibelo, (naa buzuba bwa Saturni \u2013 muci Latini ategwa dies Saturni), bwakali buzuba butaanzi bwa mvwiki, kutali bwaciloba. Mbuli mbwaakali leza wabulimi, walo ulalibonya kabikkidwe kumbelaa baleza boonse, kajisi citondezyo cakwe ca sikela. Mu buzuba butobela bwa mvwiki yamituni, kulibonya leza wiitwa kuti Zuba kalaa mumuni uumweka kumutwe wakwe. Nsondo mumvwiki yansiku bwakali buzuba bwabili mubupaizi bwamituni alimwi bwakazyibidwe kuti mbuzuba bwa Zuba. Buzuba bwatatu bwamvwiki yamituni bwakali buzuba bwa Mwezi (muci Latini nkokuti dies Lun\u00e6 &#8211; Muvwulo). Leza mwezi ulitondezyedwe kasamide kapapa kamwezi amutwe wakwe. Bamwi baleza balatobela musyule mumulongo uutobela ooyu: (dies Martisi- buzuba bwa leza Mars); (dies Mercurii- buzuba bwa leza Mercury); (dies Jovis- buzuba bwa leza Jupiter); abwa (dies Venerisi- buzuba bwa Venus), oobo mbobwaali buzuba bwaciloba mu mvwiki yaci Loma.<sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">22<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Eelyo kubelesya kkalenda lina Juliyasi amvwiki yamituni nikwaayambukila kunyika lya Bukuwa, mazina aakuti (dies Martisi kusikila kuli lya dies Venerisi, akacincwa akubikka mazina aabaleza bamilaka yabukuwa.<span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><sup>23<\/sup> <\/span><\/span>Buzuba bwa Mars bwakaba buzuba bwa Tiw (oobo sunu bwiitwa kuti Tuesdayi); buzuba bwa Mercury bwakaba bwa Wodeni ( sunu butegwa Wednesdayi); Bwa Jupiter bwakaba bwa (Thursdayi); alimwi buzuba bwa Venusi bwakaba bwa Friga (Fridayi.)<span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><sup>24<\/sup> <\/span><\/span>Impuwo yakukomba mituni icilibonya asunu mumazina aamazuba ngotubelesya sunu. Milaka yaci Latini, mbuli ci Spanishi, icijisi mazina aakukomba mituni mbuli zina lya Mondayi kusikila kuli lya Fridayi, kumwi mpuwo yabuna Kristu kiilibonya mumabala aa Nsondo (Domingo, naa buzuba bwa Simalelo) abwa Saturdayi (Sabado, naa Nsabata.)<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Kweendelanya mbwaamba Rabanus Maurus (A.D. 776-856), mupaizi silutwe waku Mainz, Germany, Poopo Sylvester I wakasoleka kuulika mazuba aamvwiki mazina mapya aayendelana amazuba aamvwiki yamu Bbaibbele: Buzuba Butaanzi (feria mutaanzi), Buzuba Bwabili (feria wabili ), mbweenya oobo kuya kumbele<sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">25<\/span><\/span><\/sup>. Umwi muntu uutegwa Bede, &#8220;Uulemekwa&#8221;, (A.D. 672-735), mupaizi asicikolo wakazyibidwe ku Bukuwa, awalo wakaambilizya kuti Sylvester wakasoleka kucinca mazina aamituni aawulikidwe mazuba aamvwiki. Mucibalo cilaa mutwe wakuti &#8216;De Temporibus,&#8217; walo wakati: &#8220;Pele Sylvester musaante wakabalailila kuti aayo mazuba ayitwe kuti feri\u00e6, akwiita buzuba butaanzi kuti &#8216;[buzuba] bwa Mwami]&#8217;; katobelezya ba Hebulayo, aabo bakaulikide [mazuba aayo] kuti butaanzi bwamvwiki, bwabili bwa mvwiki, mbweenya oobo kusikila woonse apegwa mazina.&#8221;<span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\"><sup>26<\/sup> <\/span><\/span>Mazina aamituni, nokuba boobo akacilaa mpuwo kapati. Nokuba kuti bbala lizumizyidwe mu Cikombelo ca Katolika caku Loma licili lyakuti Buzuba bwa Mwami, Buzuba Bwabili, kuya kumbele, bunji bwamasi akabunganya antoomwe nokuba kuzandula cibeela camazina aamituni kuti bawulike mazuba.<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Kukomba mituni kwakalaa mpuwo kapati mumbalaa bulelo bwa Loma, ooko buna Kristu nkubwaatobela kusika aakale. Eeyi milaka ya Cikuwa, ci Datchi, ci Bretoni, ci Welshi, aci Cornishi, nje milaka ilikke ya Bukuwa yakacaazya icibelesya mazina aamituni yansiku aali ciloba akuulika mazuba aamvwiki njotubelesya iino, yoonse milaka eeyi yakali kwaambaulwa mumasena aatakwe mpuwo ya buna-kristu mumisela mitaanzi yamazyalane eesu, eelyo mvwiki yamituni niyakacili kuyaa kumwaikila mu Bulelo boonse.<sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">27<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">&#8220;Ciyanza cabupaizi cakuulika mazuba aamvwiki tiicakatobelwa acisi nociba comwe pele buyo ba Portuguesi balikke mbibakali kubelesya mabala aakuti Segunda Feria, amabala mbuli yaayo.&#8221;<sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">28<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Masimpe kuti kkalenda lina Juliyasi amvwiki yamituni zyakatambulwa akubelesyegwa akataa bana Kristu, eeco ncintu ciyubununa lukamantano akataa Buna Kristu akukomba mituni ooko mwaapositolo Paulu nkwaakacenjezya naakalemba kuti:<\/p>\n<p class=\"MsoBodyText indenttext\">Noliba lino busofwaazi bwabumpelenge nkobuli, pele cakusisikizya. Ooyo Uusofweede takonzyi kuyubununwa mane akazwe ooyo uumukasya-kasya.<sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">29 <\/span><\/span><\/sup>Kuzwa waawo nayooyubununwa Mubyaabi ooyo uunyina mulawo. Nkabela Mwami wesu Yahushua uyoomunyonyoona amuuya uuzwa mumulomo wakwe akumulobya aakulibonya mukuboola kwakwe. Lino uunyina mulawo ooyo uyooboola anguzu zya Saatani. Uyoocita zitondezyo amaleele aakubeja. Munzila zyoonse uyoocenga citaambiki aabo bayoonyonyoonwa nkaambo tiibakayanda kutambula akutobela zyabwini zyali kunga ziyoobafutula. Nkankakaako Mwami Yahuwah ncayoolekela kuti zibaboolele zyabucengi zipati akuti basyome zyabubeji.<sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">30<\/span><\/span><\/sup> Nkaako bayoosubulwa boonse batasyomi zyabwini, aabo bakkomanina zitaluleme.<sup><span lang=\"EN-GB\" style=\"position:relative\"><span style=\"top:-4.0pt\">31<\/span><\/span><\/sup><\/p>\n<p class=\"MsoBodyText\">Imvwiki iila mazina aamituni, mbweenya mbuli kalenda lina Juliyasi libelesya mvwiki eeyo, zyoonse antoomwe nkukomba mizimo abaleza bamituni bakafwalwa. Tusimpe twa misela tuyubununa kuti Nsabata yamu Bbaibbele, nokuba Buzuba Butaanzi bwamu Bbaibbele, tabukonzyi kuzyibwa kubelesya kkalenda lyamazubaano. Kuti kacili cintu ciyandika kukomba mubuzuba bugaminide, nkokuti ncintu ciyandika kapati akwalo kuzyiba kkalenda ndyobelesya, aciindi cini nolyakacinca kkalenda eelyo. Lyoonse kweelede kwiibalukwa kuti oobo buzuba muntu napaila mbobuyubununa yooyo ngwakomba: Eloah wa Malengelo woonse, nanka leza wanyika eeyi ooyo uuzangila Mulengi. Leza\/leza omwe-omwe ulaa kkalenda lyakwe ndyobatobela bantu bapaila nguwe. Mujibelo amu Nsondo (antoomwe amuli Bwasanu [Fridayi]), aayo mazuba aabakomba mituni.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 0in;\">Ndilili kkalenda webo ndyonoobelesya kujana buzuba bwako bwakupaila?<br \/>\n <\/p>\n<hr>\n<p style=\"margin-left: 0in;\"><span style=\"font-size:14px;\"><span style=\"font-family:Georgia,serif;\">Azimwi zilembedwe zyeendelana aacibalo:<\/span><\/span><\/p>\n<ul>\n<li class=\"MsoBodyText\" style=\"margin-top:0in; margin-right:0in; margin-bottom:.0001pt\"><span style=\"tab-stops:35.35pt\"> <a href=\"https:\/\/www.worldslastchance.com\/yahuwahs-calendar\/bana-kristu-bayaakutalika-kukomba-mituni.html\">Bana Kristu Bayaakuba Basimituni<\/a><\/span><\/li>\n<li class=\"MsoBodyText\"><span style=\"tab-stops:35.35pt\"> <a href=\"https:\/\/www.worldslastchance.com\/yahuwahs-calendar\/kocenjela-mulumbe-wa-ciindi-camamanino.html\">Kocenjela! Mulumbe Wamamanino<\/a><\/span><\/li>\n<\/ul>\n<hr>\n<p class=\"MsoBodyText\" style=\"margin-bottom:.0001pt\"><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>1<\/sup> <\/span><\/span>Kweelanya myaka: kusekkelela mazuba nokuba myezi kutegwa yeelane myaka amusinzo weenda zuba mumwaka omwe. Nkaambo kakuti kweelanya myaka cakali kulanganyigwa kuti \u201cmalweza\u201d, mu Nkondo Yabili ya Punic (218-201 B.C.), bapaizi bakeenkela kubambula myaka munzila eeyi, aboobo kkalenda tilyakeendelana aziindi zya mwaka<\/p>\n<p><sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">2<\/span><\/span><\/sup> Julius C\u00e6sar wakasalidwe kuba silutwe mupaizi mu 63 B.C. (James Evans, &#8220;Calendars and Time Reckoning&#8221;, The History and Practice of Ancient Astronomy, Oxford University Press, 1998, p. 165.)<\/p>\n<p><sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">3<\/span><\/span><\/sup> &#8220;Pontifex Maximus&#8221; lino ndibbala libelesyegwa buyo a poopo alikke luzutu. Eeci ncintu ciluleme nkaambo kkalenda lina Gregory libelesyegwa mazubaano ndya kukomba mituni alimwi ndilya poopo, nkaambo lyakabambwa kuzwa mu kkalenda lya mituni lina Juliyasi, eelyo lyakabambululwa akuulikwa zina lya poopo.<\/p>\n<p><sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">4<\/span><\/span><\/sup> Kutegwa myaka yeelane, silutwe mupaizi wakeelede kuba mumunzi wa Loma mumwezi wa Mulumi. Nkaambo kakuti Julius C\u00e6sar wakali jatikene mu nkondo zinjaanji, kwakali buyo ciindi comwe cakweelanya myaka kuzwa naakanjila mulimo wa bupaizi. Mulugwalo ndwaakalembela Atticus, lwa buzuba bwa Mulumi 13, 50 B.C., Cicero wakatongooka kuti taakazyi kuti naa kucili kweelanya myaka kuceelede kucitwa mumwezi ooyo.<\/p>\n<p><sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">5<\/span><\/span><\/sup> &#8220;The Julian Calendar,&#8221; Encyclop\u00e6dia Britannica.<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>6<\/sup> <\/span><\/span>Ibid., kusinizya kwa mulembi .<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>7<\/sup> <\/span><\/span>A Dictionary of Greek and Roman Antiquities, William Smith LL.D., William Wayte, M.A., George E. Marindin, M.A., eds., London, William Clowes and Sons, Ltd., 1890, Vol. I, p. 344. Digitized by Google.<\/p>\n<p><sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">8<\/span><\/span><\/sup> Ooku kusendekezya tiikwakaliko akataa basicikolo. BaJuuda balazuminizya kuti kkalenda lya bamayi liliko lino talili kkalenda ndyaakali kubelesya Mozesi, alimwi basicikolo BanaKristu balazumina kuti kkalenda lya Bbaibbele lyakali kubeleka munzila yaandeene. Bamwi balazumina akuti eelyo Nsabata yabuzuba bwa ciloba niibalilwa kubelesya kkalenda lya Bbaibbele, tiikonzyi kweendelana a Mujibelo.<br \/>\n<sup><br \/>\n<span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">9<\/span><\/span><\/sup> J. P. V. D. Balsdon, Life and Leisure in Ancient Rome, (New York: McGraw-Hill, 1969) p. 59; P. Huvelin, Essai Historique sur le Droit des Marche\u00e9s et des Foires (Paris: Aruthur Rousseau, 1897), p. 87; Ovid, Fasti (Cambridge, MA: Harvard University Press, 1951), p. 6; Alan E. Samuel, Greek and Roman Chronology (Munich: C. H. Beck&#8217;sche Verlagbuchhandlung, 1972), p. 154.<br \/>\n<sup><br \/>\n<span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">10<\/span><\/span><\/sup> Eviatar Zerubavel, The Seven Day Circle: The History and Meaning of the Week, (University of Chicago Press, 1985), p. 45.<\/p>\n<p><sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">11<\/span><\/span><\/sup> Zerubavel, op.cit.,158; Balsdon, op.cit., p. 60; Francis H. Colson, The Week, (Cambridge, England: Cambridge University Press, 1926), p. 4; W. Warde Fowler, The Roman Festivals of the Period of the Republic (Port Washington, New York: Kennikat Press, 1969), p. 8; P. Huvelin, op.cit., p. 88; Alan E. Samuel, op.cit., pp. 153-154; Ovid, op.cit.; Hutton Webster, Rest Days, (New York: MacMillan) p. 123; W. E. van Wijk, Le Nombre d&#8217;Or (The Hague: Martinus Nijhoff, 1935), pp. 24-25.<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>12<\/sup> <\/span><\/span>Kalend\u00e6: buzuba butaanzi bwa mwezi.<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>13<\/sup> <\/span><\/span>Palazzo Massimo Alle Terme, ed. Adriano La Regina, 1998.<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>14<\/sup> <\/span><\/span>Kutegwa umvwe makani manjaanji, langa mu &#8216;The Calendar of the Roman Republic&#8217; ndyaakalemba A. K. Michels (Princeton, 1957).<br \/>\n<sup><\/sup><br \/>\n<span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>15<\/sup> <\/span><\/span>Augustus C\u00e6sar, ngo Muleli mutaanzi waku Loma, waambwa mu Bbaibbele. Mulawo wamitelo wakwe wakapa kuti Maliya a Josefa baunke ku Betelehema kaindi kasyoonto munsaa kuzyalwa kwa Kristu. (Langa Luka 2:1.) Nkaambo kakuti inzila yakubalila ya baLoma yakali yakusanganya ciindi cakainda , myaka yakalaa mwezi omwe mufwaafwi yakali kuyungizyigwa mazuba mumyaka yotatwe. Kutegwa beelanye ciindi ciyungizyidwe mumyaka eeyo, Augustus wakabikka mulawo wakuti kunyina myaka yeelede kweelanyigwa kuzwa mu 8 B.C. kusikila mu 8 A.D. Mpoonya mwaka wa lusele wakaitwa kuti August mukulemekezya nguwe.<br \/>\n<sup><br \/>\n<span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">16<\/span><\/span><\/sup> Zerubavel, op.cit., p. 46; Huvelin, op.cit., pp. 97-98.<\/p>\n<p><sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">17<\/span><\/span><\/sup> R. L. Odom, Sunday in Roman Paganism, (TEACH Services, Inc., 2003; cilembedwe citaanzi mumulawo: Review and Herald Publishing Association, 1944), p. 157.<\/p>\n<p><sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">18<\/span><\/span><\/sup> Bunji bwa buna Kristu bulakonzyana abupaizi bwa Mithraizimu. BunaKristu bwiitwa kuti mukonzyanyo wakubbidikizya kuzwa kubupaizi bwa Mithraizimu. Aabo balangila kusampaula BunaKristu kanjaanji batondeka zintu zikonzyana akataa misyobo yabupaizi yobile eeyi.<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>19<\/sup> <\/span><\/span>Odom, op.cit.<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>20<\/sup> <\/span><\/span>Franz Cumont, Textes et Monumnets Figures Relatifs aux Mysteres de Mithra, Vol. I, p. 112, mbokulembuludwe mu, p. 156.<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>21<\/sup> <\/span><\/span>Peeji 163<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>22<\/sup> <\/span><\/span>&#8220;Bupaizi bwakusonda aanyenyezi, mbupaizi bwakapindulwa kuzwa ku lwiiyo lwa zilengwa leza zya mumweenya; bwakapa lyomwe-lyomwe akataa mawoola aali 24 izina lya leza mutuni kweendelanya abulemu bwabo mumweenya wakujulu atalaa nyika . . . Aboobo, kuti Saturn keelede kupegwa bulemu bwa woola litaanzi lyabuzuba, oobo buzuba bwakeelede kwiitwa kuti buzuba bwa Saturn . . . Nkaambo kakuti woola licaalizya mubuzuba bwa Saturn lyakapedwe ku mutuni Mars, mpoonya woola litaanzi lyabuzuba butobela lyakeelede kuba lya Zuba, leza wamituni uutobela mumulongo wamituni. Eeci caambilizya kuti Zuba ngo leza wabuzuba oobo, aboobo bwiitwa kuti &#8216;mbuzuba bwakupaila Zuba&#8217; (Nsondo)&#8221; R. L. Odom, How Did Sunday Get Its Name? (Nashville, Tennessee: Southern Publishing Assoc., 1972), p. 10 &amp; 11. Ibid., p. 5.<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>23<\/sup> <\/span><\/span>Ibid., p. 5.<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>24<\/sup> <\/span><\/span>J. Bosworth and T. N. Toller, &#8220;Frig-d\u00e6g&#8221;, An Anglo-Saxon Dictionary, 1898, p. 337, cakapegwa mumulimo wa Germanic Lexicon Project; Odom, How Did Sunday Get Its Name? op.cit. See also &#8220;Friday&#8221; in Webster&#8217;s New Universal Unabridged Dictionary, 2nd edition, 1983.<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>25<\/sup> <\/span><\/span>Langa Rabanus Maurus, De Clericorum Institratione, Book 2, ch. 46, in J. P. Migne, Patrologia Latina.<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>26<\/sup> <\/span><\/span>Langa Bede, Patrologia Latina, Vol. 90, op. cit.<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>27<\/sup> <\/span><\/span>Zerubavel, op.cit., p. 24.<\/p>\n<p><sup><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\">28<\/span><\/span><\/sup> &#8220;Feria&#8221;, Catholic Encyclopedia, see Vol. 6 p. 43, or www.newadvent.org.<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>29<\/sup> <\/span><\/span>&#8220;Letteth&#8221;: #2722 \u2013 kudyaaminina, kulela nokuba kuvwuba; &#8220;Eeli bbala liiminina \u2018kusinkilila&#8217; . . . bantu bataluleme balesya kumwaya kasimpe nkaambo kabusofwaazi bwabo&#8221; (The New Strong&#8217;s Expanded Dictionary, Thomas Nelson Publ. 2001.) Eeli ndibbala lyeelela kwaamba cintu cicitika nokuswaangana kukomba mituni a Buna-Kristu.<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>30<\/sup> <\/span><\/span>(#2929): Kwaandula akati naa kwaandaanya; kwaandaanya nokuba kukosweda kaambo. &#8220;Kubeteka&#8221; (ibid.)<\/p>\n<p><span style=\"position:relative\"><span style=\"top:-12.0pt\"><sup>31<\/sup> <\/span><\/span>II Batesalonika. 2:7-11<\/p>\n","protected":false},"featured_media":215036,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"class_list":["post-108294","wlc-article","type-wlc-article","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","wlc-article-category-kkalenda-lya-yah","wlc-content-directory-the-fallacy-of-a-continuous-weekly-cycle"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v26.7 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Mvwiki ya Mazubaano aali Ciloba: Kuvwuntauzya Mukondo wa Lucengo - Worlds Last Chance<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Mvwiki ya Mazubaano aali Ciloba: Kuvwuntauzya Mukondo wa Lucengo - Worlds Last Chance\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Bana Kristu bakomba mu Nsondo bacita boobo nkaambo bayimvwi atalaa lusyomo lwakuti Kristu wakabuka kuzwa mucuumbwe mu Nsondo. BamaJuuda a banaKristu aabo bakomba Mujibelo bayeeyela kuti oobo mbobuzuba bwaciloba bwa mvwiki. Boonse bobile aaba baimvwi mulusyomo akupaila kwa manjezyeezya buyo. Balo beezyeezya kuti, nkaambo kakuti mazuba taakacinca aciindi eelyo kkalenda lina Juliyasi nilyakabambululwa kuti libe [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Worlds Last Chance\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-08-20T15:25:54+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/modern-seven-day-week-history-of-a-lie-poster-citonga.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"250\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"159\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"15 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/\",\"url\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/\",\"name\":\"Mvwiki ya Mazubaano aali Ciloba: Kuvwuntauzya Mukondo wa Lucengo - Worlds Last Chance\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/modern-seven-day-week-history-of-a-lie-poster-citonga.jpg\",\"datePublished\":\"2012-12-03T12:12:00+00:00\",\"dateModified\":\"2025-08-20T15:25:54+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"to-ZM\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"to-ZM\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/modern-seven-day-week-history-of-a-lie-poster-citonga.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/modern-seven-day-week-history-of-a-lie-poster-citonga.jpg\",\"width\":250,\"height\":159},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Articles\",\"item\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Mvwiki ya Mazubaano aali Ciloba: Kuvwuntauzya Mukondo wa Lucengo\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website\",\"url\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/\",\"name\":\"Worlds Last Chance\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"to-ZM\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Mvwiki ya Mazubaano aali Ciloba: Kuvwuntauzya Mukondo wa Lucengo - Worlds Last Chance","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Mvwiki ya Mazubaano aali Ciloba: Kuvwuntauzya Mukondo wa Lucengo - Worlds Last Chance","og_description":"Bana Kristu bakomba mu Nsondo bacita boobo nkaambo bayimvwi atalaa lusyomo lwakuti Kristu wakabuka kuzwa mucuumbwe mu Nsondo. BamaJuuda a banaKristu aabo bakomba Mujibelo bayeeyela kuti oobo mbobuzuba bwaciloba bwa mvwiki. Boonse bobile aaba baimvwi mulusyomo akupaila kwa manjezyeezya buyo. Balo beezyeezya kuti, nkaambo kakuti mazuba taakacinca aciindi eelyo kkalenda lina Juliyasi nilyakabambululwa kuti libe [&hellip;]","og_url":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/","og_site_name":"Worlds Last Chance","article_modified_time":"2025-08-20T15:25:54+00:00","og_image":[{"width":250,"height":159,"url":"https:\/\/s3.amazonaws.com\/static.worldslastchance.org\/2025\/08\/modern-seven-day-week-history-of-a-lie-poster-citonga.jpg","type":"image\/jpeg"}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"15 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/","url":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/","name":"Mvwiki ya Mazubaano aali Ciloba: Kuvwuntauzya Mukondo wa Lucengo - Worlds Last Chance","isPartOf":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/modern-seven-day-week-history-of-a-lie-poster-citonga.jpg","datePublished":"2012-12-03T12:12:00+00:00","dateModified":"2025-08-20T15:25:54+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/#breadcrumb"},"inLanguage":"to-ZM","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"to-ZM","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/#primaryimage","url":"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/modern-seven-day-week-history-of-a-lie-poster-citonga.jpg","contentUrl":"https:\/\/stg-media.worldslastchance.com\/2025\/08\/modern-seven-day-week-history-of-a-lie-poster-citonga.jpg","width":250,"height":159},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/yah-s-calendar\/the-modern-seven-day-week-exploring-the-history-of-a-lie\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Articles","item":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/articles\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Mvwiki ya Mazubaano aali Ciloba: Kuvwuntauzya Mukondo wa Lucengo"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/#website","url":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/","name":"Worlds Last Chance","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/nl\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"to-ZM"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/wlc-article\/108294","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/wlc-article"}],"about":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/types\/wlc-article"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=108294"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/media\/215036"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/staging.worldslastchance.com\/to\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=108294"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}